Tänases Riigikaitse Nõukogus arutlesime Euroopa ja Eesti julgeoleku üle. Mida meile tooks kaasa Venemaa täiendav sõjaline eskalatsioon? Kuidas saame olla riigina paremini valmis? Millist koostööd teeme liitlastega?
Nõukogude Liidu ehitatud raudset eesriiet ei ole enam. Küll aga elab, nagu näeme, edasi sealne soov pöörata ajalugu tagasi, kehtestada relva ähvardusel oma reeglid Euroopas, nõrgestada oluliselt Euroopa Liidu ja NATO ühtsust. Teiseks on Venemaa saavutamas sõjalist valmidust rünnata uuesti üht oma naabrit. Ta on võtnud eesmärgiks muuta Ukraina välis- ja julgeolekupoliitika Euroopa-meelset kurssi.
Tahan rõhutada, et Eestile otsest sõjalist ohtu ei ole. NATO ja ELi liikmesriigina on Eesti hästi kaitstud.
Ent siiski puudutaks Venemaa sõjategevuse uuendamine Ukrainas kogu Euroopat ja tooks Eestilegi tagajärgi, milleks tuleb valmistuda – olgu selles võimalik põgenikevool, küberturvalisuse väljakutsed, majanduslikud mõjud või energiajulgeoleku küsimused. Tänasel Riigikaitse Nõukogu istungil saime ülevaate Eesti eri ametkondade tegevusest tänases riskisituatsioonis.
Eesti on juba teinud head tööd. Sealhulgas mõjukas välissuhtlus liitlastega, et säilitada ühtsus NATO-s ja Euroopa Liidus, ning et teadvustada liitlaste seas Balti piirkonna erilisi väljakutseid tänases olukorras.
Niisamuti oleme leidnud erinevates valdkondades märkimisväärseid võimalusi Ukrainat praktiliselt toetada. EL-i ja NATO liitlaste abi Ukrainale on oluline selleks, et ukrainlaste endi poolt valitud demokraatlik tee jääb püsima, samamoodi ka nende usk Euroopasse.
Muidugi oleme tegelenud Eesti valmisolekuga. Eesti riigikaitse arengu kiirendamiseks tegi valitsus otsuse täiendavate investeeringute kohta ning on ette valmistamas meetmeid, mis võimaldavad meil paremini valmis olla erinevateks olukordadeks. Pean tähtsaks poliitiliste jõudude üksmeelt toetada kiirendatult Eesti kaitsevõime ja kerksuse tõstmist.
Et Eesti oleks hästi valmis ja saaks hakkama, ei ole oluline ainult valitsuse ja ametiasutuste tegevus. Igaühel on selles oma roll. Enesekindlalt saab tunda end igaüks, kes on selleks valmistunud.
Me kõik võiksime igapäevaselt, mitte ainult täna, mõelda oma isikliku valmiduse peale. Olgu see julgeolekukriis, elektrikatkestus, torm, lumetuisk või muu loodussündmus. Igaüks saab end aidata näiteks elementaarsete varude olemasoluga. Igaüks võib ette mõelda, kuidas saaksime üksteist kogukondades paremini toetada. Kuidas toimuks koostöö kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste vahel.
Samuti juhin jätkuvalt tähelepanu küberturvalisusele. See on põhjus, miks palusin Riigikaitse Nõukogu istungile ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Andres Suti. Meie elukorraldus sõltub toimivatest e-teenustest ning side- ja infosüsteemidest. Nii peame pidevalt, aga eriti tänases julgeolekusituatsioonis, mõtlema küberturbele. Millised on ettevõtete kriisiplaanid küberintsidendi puhuks? Kas igaühel on tugevad paroolid, kas järgitakse muid olulisi küberhügieeni praktikaid? Ka riigi tasandil ootan, et riigi infosüsteemide turvalisus saab piisavat tähelepanu sarnaselt sõjalisele kaitsele.
Tartu rahu andis meile võimaluse ühiselt asuda ehitama ja kindlustama oma riiki. Nii on ka täna meie ees seisvate väljakutsete lahendamiseks vaja ühtsust ja koostööd. Võtkem siis eeskuju meie riigi rajajatest ning meenutagem: kriisidest aitab meid välja ühine tahe oma riiki pidada.
Tänan.
