Hea Katerina, head ajakirjanikud, rõõm on tervitada siin oma kolleegi Kreekast.
Tänavu saame mõelda hetkele sada aastat tagasi, mil Eesti Vabariik ja Kreeka sõlmisid diplomaatilised suhted. Nüüd, sajand hiljem, on meie koostöö ja mõlema mõjukus märgatavalt kasvanud, sest oleme nii Euroopa Liidu kui ka NATO tegusad liikmed. Ja nagu meie vestlused näitasid, me oleme samameelsed olulistes küsimustes.
Alustasime kahepoolsetest suhetest, mis meil on väga head. Vahemeri ja Läänemeri asuvad Euroopa eri servadel, aga mured ja lootused nendega seoses on sarnased. Eestil on eduka digiriigina pakkuda tehnoloogilisi lahendusi, mida oleme ise edukalt rakendanud ˗ siin me saame kahepoolset koostööd veel edasi arendada nii digi- kui merendusvaldkonnas.
Nagu pea kõigis inimtegevuse valdkondades tõusetub ka merenduses küberturvalisuse küsimus. Seetõttu kutsume Kreekat ühinema Tallinna Tehnikaülikooli ja Mereakadeemia rajatava merenduse küberturbe keskusega.
Rääkisime täna mõistagi sõjast Ukrainas. Seal võitleb praegu kogu rahvas oma vabaduse, aga ka Euroopa põhiväärtuste eest, meie kõigi eest. Eesti ja Kreeka tegutsevad mõlemad selle nimel, et Euroopa Liidu liikmesriikide ühtsus ja vankumatu toetus Ukraina rahvale püsiks. Sellega kaitseme ühiseid väärtusi.
Meie seisukoht on teada ˗ Eesti toetab Ukrainale Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse andmist. Kandidaatriigi staatus peaks Ukrainal olema teetähiseks ja lootuseks, sest just lootus aitab vastu seista koletutele katsumustele, millele praegu lõppu ei paista.
Nii kaua kui jätkub sõda, on vaja sanktsioone Venemaale karmistada. Peame olema veelgi ühtsemad Venemaa poliitilisel ja majanduslikul isoleerimisel, Euroopa julgeoleku ja energiasõltumatuse tugevdamisel. Venemaa võimalused teenida gaasi- ja naftatulu tuleb lõpetada.
Loodan, et täna Brüsselis alanud Euroopa Liidu riikide juhtide kohtumine annab selleks selge sõnumi. Selge on see, et need otsused on meile mõlemale, kõigile valusad, kuid ma tean ka seda, et vabadusel on hind.
Aga juba praegu saame koos mõelda, kuidas aidata üles ehitada Venemaa pommirünnakutes ja raketilöökides purustatud linnad ja külad ning toetada sõja ohvreid, olla toeks ka purunenud inimsaatustele. Ukraina igakülgne toetamine on meile olnud oluline juba enne Venemaa vägede sissetungi veebruaris.
Saame mõelda võimalikele varustusteedele, mis tagaks Ukraina põllumajandussaadustele kiire pääsu maailmaturule. See on tähtis toidujulgeolekule kogu maailmas.
Euroopale tähendab sõda Ukrainas karme õppetunde, kuidas tugevdada julgeolekut ning ühtlasi ka oma majanduslikku iseseisvust. Olukord, mis valitses energeetika vallas enne sõda, ei naase enam kunagi. Nagu Kreekas, nii ka Eestis on rajamisel ujuvterminal vedelgaasi vastuvõtuks, nõudlikuks valmimistähtajaks eelolev sügis.
Mereriikidena on meil suured ootused seoses kavandatavate avameretuuleparkidega. Saame kasvatada rohelise energia osakaalu oma energiaportfellis ja loobuda otsustavalt taastumatute loodusvarade raiskamisest ning ühtlasi vähendada süsinikuheidet. Rohepöörde kiirendamine energiaülemineku kaudu on meile julgeolekuküsimus.
Kreeka on Kagu-Euroopas kujunemas mitmes mõttes keskuseks energiaühenduste arendamisel ja Balkani riikide Euroopa Liiduga lõimise kaasaaitamisel. Arutasime ka regionaalseid küsimusi, mille lahendamisel on oluline lähtuda rahvusvahelisest õigusest ja demokraatlikest põhimõtetest.
Kreeka on aastaid näidanud üles tohutut külalislahkust ja panustanud väga palju Vahemere rändeteedelt Euroopasse jõudnud pagulaste abistamisse. Kreeklaste kaastundlikkus ja valmisolek abi osutada on olnud eeskujuks. Eesti on viimastel kuudel võõrustanud Ukrainast saabuvaid sõjapõgenikke, me mõistame teineteise ees seisvaid proovikivisid.
Eesti sõjapõgenike vastuvõtukoormus on nüüdseks üks suurimaid Euroopa Liidus ja meie elanikud on näidanud üles kindlameelsust ja pühendumust sõjapõgenike toetamisel. Aeg on mõelda suuremat koormust kandvate liikmesriikide täiendandavale rahastamisvõimalusele Euroopa Liidu poolt.
Lõuna-Eestist pärit inimesena on mul hea meel, Katerina, et saate visiidil tutvuda lähemalt ka Tartuga. Saate Riigikohtus tutvuda Eesti justiitssüsteemi e-lahendustega. Läinud aastal allkirjastatud koostöömemorandum koostööks digivaldkonnas annab Eesti-Kreeka suhetele olulise lisatõuke.
Veelkord, tere tulemast Eestisse, soovin ilusat visiiti ja palju õnne sünnipäevaks!
