Riigipea avaldas heameelt, et noored saavad oma kodanikuõigust ja -kohustust senisest ulatuslikumalt täita. „Tehke oma maailmavaate ja õiglustundega igapäevaselt tööd nii nagu me kõik teeme,“ soovitas ta. "Ärge laske ennast veenda ainult selles, mis ei meeldi, vaid küsige nõudlikult probleemidele lahendusi ning arutame neid koos."
Riigipea meenutas, et näiteks Austrias langetati kõikidel valimistel valimisiga 16-le eluaastale juba 2007. aastal ja senised teadusuuringud näitavad, et noored osalevad valimistel nagu teisedki kodanikud. „Hääleõigus ja sellega kaasnev kodanikuvastutus ei kahjusta ei koolitööd ega noore elu elamist.“
President Madise seisab selle eest, et lapsi ja noori rohkem kuulataks ning nendele antaks vabadus, millega kaasnev vastutus oleks loomulik osa elust. „Selle kaudu kasvab noor inimene usaldusväärseks tegusaks kodanikuks,“ sõnas riigipea ja märkis, et Eestis tipptasemel haritud noored on näidanud, et väärivad võimalust valimistel kaasa rääkida.
Seaduse vastuvõtmisel kõnelesid Eesti Noorteühenduse Liidu aseesimees Henry Kask ning poliitikateemadel sotsiaalmeedia sisuga tähelepanu pälvinud Maria Rannaväli. Kask viitas oma kõnes, et 16-17-aastased noored on kohalike omavalitsuste valimisel olnud aktiivsemad kui kuni 35-aastane vanusegrupp. Rannaväli tõi oma sõnavõtus välja, et tänapäeva põhikooli teadmised olid mitte väga ammu ülikooli tasemel materjal.
Põlvkondadeülese mõõtme andis seaduse pidulikul väljakuulutamisel kõnelenud Riigikogu läbi aegade vanim liige Enn Eesmaa. Seaduse väljakuulutamise juures viibisid Eesti Noorteühenduste Liidu liikmete kõrval ka Eesti Õpilasesinduste Liidu ja Eesti Üliõpilaskondade Liidu esindajad.
President Madise avaldas arvamust, et Riigikogu võiks tõsiselt kaaluda vähemalt 16-a-astaste Eesti kodanike lubamist ka Riigikogu valimistele ja rahvahääletustele. Riigipea sõnul tähendab valimiste üldisuse põhimõte seda, et ühe riigi ja rahva tuleviku üle otsustama kutsutakse võimalikult paljud kodanikud. "Kõik meie ühiskonna liikmed ja kodanikud saavad ühel või teisel moel osaleda ühiskonnaelu korraldamises ja ühest mõistlikult hetkest alates ka hääletada ja kandideerida."
President Madise lisas, et riigil on kohustus pakkuda hääletamise viise, mis arvestavad valimisõiguslike inimeste eluviisiga ja siinkohal on Eestil põhjust rahuloluks. "Riigid, kes ühtse, kõikidele kohustusliku kaugtuvastamise ja digiallkirja puudumise tõttu e-hääletamist kasutada ei saa, on pidanud valimiste üldisuse põhimõtte huvides lubama kirja teel hääletamist või väga pikka eelhääletamise aega. Mõistagi tuleb hääletamise korraldamisel olla jätkuvalt ülitäpne ja aus,“ rõhutas riigipea, märkides, et selleks on mõeldud testid, vaatlemine ja auditid.
Lähenevaid Riigikogu valimisi silmas pidades pani president Madise kõigile südamele, et hääleõigust tuleb võtta võimaluse ja kohustusena. „Tehke selgeks, kes kandideerivad, mis väärtusi ja huve nad esindavad ja edendavad,“ sõnas riigipea ja soovitas kasutada valimiskompasse. „Tehke teiegi seda kodaniku tööd nii nagu seda tegema peab. Kool, pere, töö, sõbrad, hobid – kõik see kuulub ellu, nagu igal kodanikul ka kodaniku töö.“
2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel said 16-aastased hääletada Austrias, Belgias, Saksamaal ja Maltal. Kreekas algab valimisõigus 17. eluaastast.
Fotod: Raigo Pajula/Vabariigi Presidendi Kantselei
