Kuna riigipea erialane taust on seotud arengubioloogia ja geneetikaga, visandas ta biotehnoloogia arengu olulised tunnusjooned ning selgitas, millised valikud seisavad nende ees, kes peavad tegema olulisi poliitilisi otsuseid. President Karis selgitas, et nagu 20. sajand oli füüsika sajand, kujuneb 21. sajand bioloogia sajandiks ning tsiteeris kunagist visionääri Steve Jobsi, kelle ennustuse kohaselt sünnivad käesoleva sajandi kõige olulisemad leiutised bioloogia ja tehnoloogia kokkupuutepinnal. President Karis lisas, et arvutite jõudlus ning nutikate algoritmide kasutamine on võimaldanud koguda ja analüüsida üha rohkem andmeid ning sõeluda sellest väärtuslikku teavet bioloogiliste protsesside kohta.
„Praeguses pandeemiavastases võitluses kasutatud mRNA vaktsiinid õnnestus kasutusele võtta suhteliselt kiiresti, kuna teadlased on sellega seotud tehnoloogiat arendanud mitu aastakümmet. Teooriat kandev idee ise on lihtne, aga rakendamine on olnud märksa raskem,” tõi president Karis näitena teadusavastuste ellurakendamise raskustest.
Riigipea tutvustas ettekandes Eesti Geenivaramut, kuhu on kogutud 200 000 geenidoonori andmed, mis moodustab 20 protsenti Eesti täiskasvanud elanikkonnast. „Nüüd oleme hetkes, mil saame kogutud andmeid hakata kasutama kliinilises praktikas. Lähiaastatel saavad individuaalsed geeniandmed arstidele kättesaadavaks, et leida tõhusam raviviis ja inimesed saaksid langetada paremaid elustiili puudutavaid valikuid,” lisas president Karis.
Riigipea kohtus ka Sharjah ülikooli presidendi šeik Sultan bin Ahmed Al Qasimiga, kes on ka Sharjah asevalitseja.
