Austatud president Egils Levits ja proua Andra Levite!
Sõbrad!
Minu kodu on Tartu lähedal, meie ühisel Liivimaal. See annab mulle õiguse öelda, et Läti ja Eesti pole tavalised naabrid. Meie ajaloos on palju sarnasust ja meie suhetes rohkesti läbipõimitust. Füüsiline ja vaimne lähedus on meid sajandite jooksul tugevasti kokku köitnud.
Selle sideme on kujundlikult kokku võtnud president Meri: „Meil on olnud samad keisrid ja kuningad, samad seadused ja kohtud, sõjad ja võidud; meil on sama kliimavöönd, sama meri, samad metsad ja põllud, samad viljad, teed ja tööstustooted.“
Võimalik, et mõttetera eestlastest ja lätlastest kui ühest rahvast, kes räägib kahte keelt, ütles esimesena välja kirjanik ja „talupojakuues filosoof” Reinis Kaudzīte. Tuntuks tegi aga selle mõtte Läti president Janis Čakste 1925. aasta riigivisiidil Eestisse. Ka tänapäevane teadus toetab seda mõtet, sest just eestlased ja lätlased on geneetiliselt kõige sarnasemad rahvad Euroopas.
Tõsi, meie keeled on erinevad, aga tuleb vaadata sõnade taha, kus avaneb tegelik pilt eesti ja läti keelest. Selles „ühe rahva kahes keeles” pannakse sõnadest fraase ja lauseid kokku enamasti ühtemoodi.
Olulist rolli selles on kandnud liivi keel, mille kaudu saame teineteist sümboolselt sugulasteks nimetada. Hea on näha, kuidas viimastel aastakümnetel on liivlaste keel ja kultuur entusiastide algatusel, hõimurahvaste ja Läti riigi toetusel tagasi tulemas, ärkamas uuele elule. Seda ärkamist märgib selle aasta nimetamine Liivi kultuuripärandi aastaks. Alates 2018. aastast tegutseb Läti Ülikooli Liivi Instituut kui oluline teetähis soome-ugri uuringute edendamisel Lätis. Aitäh, Valts Ernštreits, eesti, läti ja liivi keele kokku sidumisel ja edendamisel!
2009. aastal loodi kahe keele olulisuse rõhutamiseks ja teineteisele lähemale toomiseks ühine keeleauhind, mis elavdab keelekontakte ja tõlkimist teineteise keeltest ning mis omakorda lähendab meie kultuuri. Läti Ülikoolis saab õppida soome-ugri keeli, sh eesti keelt, mille õpetamist Eesti rahaliselt toetab.
Väikerahvastena räägime samas toonis kui asi puudutab meie huvide ja väärtuste kaitsmist rahvusvahelisel areenil. Meenutan, et Eesti ja Läti sõlmisid sõjalise liidulepingu 1923. aastal Tallinnas, mis kohustas osapooli välisriigi provotseerimata sõjalise kallaletungi korral teineteisele abi osutama. Samuti sätestati lepingus kahe riigi ühine diplomaatiline ja välispoliitiline suund, kus lubati teineteist igati toetada. Toona nimetati seda päeva Eesti-Läti pulmapäevaks. Siis oli see kahe väikeriigi leping, mis ei kaitsnud meid aga diktaatorite salaprotokollide vastu. Pool sajandit hiljem võtsime üheks lipukirjaks „Ei iial enam üksi“ ja nüüd oleme sõjalises liidulepingus, mis ühendab 31 riiki vägevaks alliansiks.
Head sõbrad! Venemaa agressioon Ukrainas muutis väljakujunenud reegleid, Euroopa julgeolekut ja tõi meie kõigi kohale ebakindluse pilved. Aga me teame, et rahvusvaheline õigus ja reeglitel põhinev kord on jätkuvalt väikeriigi kaitsekilp. Seetõttu peame seda korda hoidma ja tugevdama. Olema järjekindlad ja nähtavad, aga usutavad ja liitlasi toetavad. Nii oleme ka nõu ja jõuga Läti kõrval ÜRO JN valitud liikmeks saamise taotlustes ja soovime teile edu sinna pürgimisel.
Tänavu suvel möödub 150 aastat teie esimesest laulupeost. Laulupidude säde süüdati Jānis Cimze juhitud seminaris Valkas, millel oli kujundav roll rahvusliku ärkamise ajal Liivimaal ja Eestimaal. Cimze oli ka 1869. aastal Tartus peetud Eesti esimese üldlaulupeo üheks lauluisaks. Ma tean, et peagi saame näha Läti-Eesti ühisprojektina valminud mängufilmi „Maa, mis laulab“, see on lugu Läti esimesest laulupeost.
Sõprade geograafiline ja vaimline lähedus loob ka tiheda majandusliku läbikäimise. Meie majandussuhted pole kunagi olnud nii heas seisus kui praegu. Läti on Eesti suuruselt teine kaubanduspartner ja neljas välisinvesteeringute sihtriik. Eesti ettevõtted on investeerinud finantssektorisse, kinnisvarasse ja tööstusesse. Alates 2017. aastast annavad Läti ja Eesti Kaubandus-Tööstuskojad Livonia auhinna ühele Eesti ettevõttele Lätis ja ühele Läti ettevõttele Eestis, et tunnustada edukaid ettevõtteid, kes hoogustavad eksporti teineteise turgudele. Homme anname koos üle tänavused auhinnad.
Me oleme viimastel aastatel palju saavutanud. Kaitsepoliitikas on uuel tasemel NATO liitlaste kohalolek, relvastuse ühishanked ja meie endi panus kaitsevõime tõstmisse.
Eelmisel aastal ilmus Eesti-Läti teine koostööraport, mille koostasid Janis Eichmanis ja Ragnar Kond. Teen siinkohal sügava kummarduse Janis Eichmanise mälestuseks, kes oli Eesti suur sõber. Raporti mitmed ettepanekud puudutasid piiriülest koostööd, digikoostööd ning taristuprojekte. Mõtestagem need soovitused lahti ja viigem ellu need ettepanekud, mis aitavad meie suhteid edasi viia.
Toon aga ühe näite, mida me pole 100 aasta jooksul siiski veel suutnud lahendada. Veebruaris 1921 tegi Eesti saadik Lätis Aleksander Hellat välisministrile ettepaneku saata erirong Valgasse, et Läti külalised, kes on teel Tallinnasse Eesti iseseisvuspäeva pidustustele, ei peaks ootama Valgas viis-kuus tundi ümberistumist. Eesti riigivanem Jüri Jaakson sõitis 1925. aastal oma esimesele riigivisiidile Riiga rongiga ja sama tegi president Ilves 2012. aastal. Nii 20. kui ka 21. sajandi alguses kulus erirongiga ühest pealinnast teise jõudmiseks viis ja pool tundi. Täna peab selleks varuma vähemalt 10 tundi. Peame töötama ühiselt Rail Balticu valmimise nimel, et saaksime mõistliku ajakuluga reisida rongiga ühest pealinnast teise, kuid selle kõrval mõtlema ka sellele, kuidas edendada Tartu ja Riia vahelist rongiliiklust.
Hea kolleeg Egils ja proua Andra. Tänan külalislahkuse eest, mida Läti meile pakub. Läti on pisut nagu eemal asuv teine kodu, kuhu ei satu igapäev, aga kuhu tulek on alati meeldiv ja oodatud. Suur tänu meile heaks naabriks olemise eest! Olete alati teretulnud Eestisse ja ootame teid taas ka minu kodulinna Tartusse, mis järgmisel aastal kannab Euroopa kultuuripealinna tiitlit, aga mille kaudu jagub üritusi kogu Liivimaale, kogu iidse Ugandi alale, mis on andnud Eestile selle lätikeelse nime Igaunija.
Pacelsim glāzes par Latvijas Republikas uzplaukumu un panākumiem! Lai dzīvo Latvija! (Tõstkem klaasid Läti Vabariigi õitsenguks ja eduks! Elagu Läti!)
