Mul on suur au pidada kõne Arktika assambleel, kesksel kogunemisel Arktika küsimuste arutamiseks. Islandil viibida on alati suur rõõm. Eestlastel on Islandiga eriline side tänu teada-tuntud ajaloolistele põhjustele, mida me siin alles augustis tähistasime. Väike Island on ilmselgelt palju võimekam, kui esmapilgul võiks arvata, ja Eesti proovib seda eeskuju järgida.
Island kui väga erilise asukohaga Arktika riik on muutnud Arktikaga seotud oskusteabe oma riiklikuks kaubamärgiks. Island hoolib sellest haavatavast piirkonnast, muretseb selle pärast ja otsib lahendusi selle tuleviku tagamiseks. Teiseks mõistab Island, et dialoogi ja rahvusvahelise koostöö edendamine on Arktika kui rahumeelse ja kestliku polaarpiirkonna säilitamise võti. Olete teinud tublit tööd.
Ma tean, et siinset publikut on raske üllatada, nentides, et kliimamuutused on juba täies hoos ja me oleme tunnistajateks potentsiaalselt pöördumatutele muutustele. Mõju Arktika piirkonna keskkonnale ja ökosüsteemidele on palju suurem kui teistes maailma piirkondades ning see seab Arktika kogukonnad tohutu surve alla. Siin toimuv – liustike sulamine, merejää taandumine ning muutused õhuvoolude liikumises ja ookeanihoovuste ringes – võimendab muutuseid ka ülejäänud maailmas. Katastroofiline põud Ida-Aafrikas, rekordmadal veetase Euroopas, apokalüptilised üleujutused Pakistanis ja vihm Gröönimaal – kui nimetada vaid mõnda – peaksid tegema meile puust ja punaseks, et kliimamuutused on järsult kiirenemas.
Soovin Arktika ja asjaomaste osalistega seoses käsitleda kolme tähtsat aspekti. Esiteks inimkonna tulevikuga seotud inimeste julgeolekut ja seda, kui oluline on kliimamuutuste tippkohtumise COP26 eesmärkides kahtlemisest hoiduda. Teiseks seda, mida Eestil on Arktika piirkonnale pakkuda, ning kolmandaks tugevat julgeolekut – Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja mõju Arktikale.
Daamid ja härrad!
Me peame Arktikat hoidma nii palju kui võimalik. Arktikas toimuvate muutuste ja nende mõju kohta on vaja koguda rohkem teadmisi. Nõnda saame tegeleda nende põhjuste, mitte lõputute tagajärgedega, mida need muutused üleilmsele kogukonnale toovad.
Kui muutustest rääkida, siis kliimamuutuste pidurdamiseks ei piisa kohalikust tööst. Me kõik teame ja ennekõike paistavad meie uued põlvkonnad teadvat, et kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, elurikkuse hävimise pidurdamine ning ookeanide ja jõgede saastamise peatamine nõuab üleilmseid jõupingutusi.
Seega peab fossiilkütuste ajastu kogu meie planeedil asenduma kestlikkuse ajastuga. Eesti valitsus on otsustavalt kiirendanud täielikult taastuvatest allikatest elektri tootmise kliimaeesmärgi saavutamist. Kogu maailm peab vähendamise asemel kliimaeesmärke suurendama ja tõhustama nende täitmist. Ainult julgeid meetmeid võttes saame tuua Arktikale kasu ja vähendada mõju, mida avaldavad meile kõigile lõputud negatiivsed tagajärjed alates elurikkuse vähenemisest ning lõpetades massilise rände ja näljaga.
Mida saab Eesti Arktikale pakkuda? Rikkalikule polaarajaloole tuginedes on kümned Eesti teadlased uurinud Arktikat, et õppida tundma kliimamuutuste ajalugu, põhjuseid ja mõju. Ennekõike on meie teadlased käinud Norras Svalbardi saarestikus. Kuigi meie spetsialistidest polaarteadlaste arv pole võrreldav Arktika suurimate tegijate omaga, on suur osa meie teadustööst Arktikas rakendatav. Me räägime sellest üksikasjalikumalt homme spetsiaalses arutlusringis, mille oleme selleks puhuks korraldanud.
Eesti sobib täiuslikult panustama Arktika kestlikku arengusse põhjalike muutuste ajal, kuna oleme üleminekuriigi elav näide. Arktika riikide kõrval on Eesti põhjapolaarjoonest lõunapool kõige põhjapoolsema pealinnaga riik. Arktikas toimuv avaldab meile otsest mõju. Sellepärast soovime anda ja peame andma oma panuse selle piirkonna kestlikku arengusse. Arktika on meile lähedane nii geograafiliselt, ajalooliselt, keeleliselt, kliima poolest kui ka teaduslikel põhjustel. Me mäletame uhkusega kuulsaid 19. sajandi Arktika-uurijaid, nagu Krusenstern, Bellingshausen, Middendorf, Wrangell, Kotzebue, von Toll ja teised, kes kõik olid pärit Eestist.
Tehnoloogia areng on samuti üks peamisi tegureid, mis võimaldab teadlastel Arktika karmides tingimustes tegutseda. Üks hea näide on Tallinna Tehnikaülikooli teadus- ja arendustegevus ookeaniseire tehnoloogia vallas. Koos Eesti Keskkonnaagentuuriga töötati seal välja ja võeti kasutusele Eesti merejää seireteenus Jääkaart. Teenus põhineb Sentineli missioonide ja Copernicuse programmi Maa seire andmetel, aga ka kodanike teadusalgtuste seireandmetel. Seda riiklikul tasandil välja töötatud teenust saab kasutada ka teistes riikides, kus esineb hooajalist mere- ja järvejääd, ning üleilmsel tasandil Arktika Nõukogu liikmesriikides.
Me usume kindlalt, et kõik põlisrahvaste kogukonnad peaksid saama Arktika tuleviku kujundamisel otsustavalt kaasa rääkida, ja soovime olla selle eestkõneleja. Me ei seosta seda piirkonda majandushuvide ega geopoliitikaga ning pigem võib öelda, et Arktika on meie südames ja isegi DNAs. Eestit ühendavad Siberis elavate Arktika põlisrahvastega soome-ugri juured. Oleme pühendanud aastakümneid nende keele, kultuuri ja ühiskonna süvauurimisele. Ennekõike sellepärast, et nende traditsioonilised teadmised on Arktika probleemidele lahenduse leidmisel väga väärtuslikud. Oleme teinud põhjalikku uurimistööd, et säilitada soome-ugri rahvaste juuri. Eesti etnograafid, keeleteadlased ja folkloristid on aastakümneid uurinud Venemaal elavaid Arktika põlisrahvaid. Lisaks on Tartu Ülikool olnud teerajajaks geneetiliste uuringute ja isikustatud meditsiini vallas. Maailma suurim Siberi rahvaste geneetiline andmebaas asub Eestis.
Samuti on oluline olla ühenduses oma sugulastega. Eesti on ÜRO struktuuride kaudu abistanud järjepidevalt maailma põlisrahvaid ja me oleme soome-ugri rahvaste maailmakongressi tugev toetaja. Alates 1999. aastast on meil ka riiklik programm soome-ugri ja samojeedi põlisrahvaste keele ja kultuuri toetamiseks.
Me usume, et Eesti avaliku ja erasektori lahendused võimaldavad panustada Arktikale omaste probleemide lahendamisse. Kaugetes piirkondades elavate inimesteni jõudmine on lõppude lõpuks Eesti digiühiskonna tuum. Me saame kaasata Arktika kogukondi e-õppe ja e-tervise projektide vahendusel või soodustada digivahendite kaudu nende osalemist otsustusprotsessides. Põlisrahvaste kultuuri ja keelt saab aidata säilitada digiteerimise abil, töötades välja emakeelseid lahendusi ja e-arhiive, mida on Eestis edukalt rakendatud.
Ekstsellentsid, daamid ja härrad!
Minu viimased mõtted käsitlevad Venemaa agressioonisõda ja selle mõju Arktika piirkonnale. Me usume, et meie kõigi huvides on säilitada Arktikat pingetest vaba piirkonnana, kus austatakse rahvusvahelist õigust ja valitsevad rahumeelsed teaduslikud huvid. Kahjuks oleme tunnistajaks olukorra muutumisele ja peame valmistuma ootamatusteks. Seda tõestab ka hiljutine hävitav Nord Streami sabotaaž. Arktika geopoliitika on muutumas ja meil on selles piirkonnas üks selgelt agressiivne osaline. Seetõttu ei tohi me mõelda sellest piirkonnast rääkides üksnes kliimale ja keskkonnale, vaid ka diplomaatiale ja heidutusele.
Venemaa sõjaline huvi kaitsta oma tegutsemisvõimet Põhja-Atlandil ja Arktika Euroopa-osas on kasvanud. Venemaa soovib säilitada täielikku kontrolli oma põhjarannikul asuva transpordikoridori ja rannikuvete põhjas leiduvate süsivesinike üle. Venemaa sõjaline kohalolu selles piirkonnas on ülekaalukas. Ainuüksi sel põhjusel peab NATO olema tähelepanelik ja püsima valvsana.
Ajal, mil rahvusvaheline koostöö on hädavajalik, ründab rahvusvahelist õigust ja norme julmalt riik, kes on juhtumisi Arktika Nõukogu eesistuja. Venemaa alustas agressioonisõda, et teha lõpp oma naabri suveräänsusele, kukutada selle seadusjärgne valitsus, hävitada ukraina rahvas ning kehtestada oma kuritahtlik imperialismist, omakasust ja võimuhimust läbiimbunud kord. Ta hoiab põhimõtteliselt ÜRO Julgeolekunõukogu pantvangis, näidates, et ta on alati pühendunud rahvusvaheliste normide ja lepingute järgimisele üksnes sõnades. Kui rünnaku alla satuvad rahumeelse kooseksisteerimise alused, mis võimaldavad väikestel riikidel eksisteerida allutamise hirmuta, on väikeriikide kohus ette astuda ja osutada vastupanu. See on ainus võimalus. Õnneks jagab seda seisukohta enamik rahvusvahelisest kogukonnast.
Seega oli paratamatu, et seitse Arktika riiki tegid põhimõttelise otsuse peatada Arktika Nõukogus koostöö Venemaaga. Venemaa on oma mõttetu sõjaga andnud enneolematu hoobi piirkondlikule koostööle nii minu kodumaa kallastel kui ka üleval põhjas. Kas me saame usaldada suurimat Arktika riiki jätkama Arktika juhtimise aluste austamist, kui see rikub julmalt neid samu põhimõtteid umbes 3000 kilomeetrit lõuna pool? Täpsemalt Arktika riikide suveräänseid õigusi, nende reeglipõhist valitsustevahelist koostööd ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkust.
Minu jaoks kõlavad Arktikaga seoses tehtavad ulatuslikud mereõiguslikud nõuded, avaldused nagu „Arktika on meie“ ja katsed monopoliseerida Põhja-mereteed väga paljuski sarnaselt ideoloogiaga, mida näeme Ukrainas. Need sõnad viitavad soovile domineerida, laieneda ja kontrollida. Need sõnad väljendavad üksnes lugupidamatust kokkulepitud põhimõtete suhtes.
Venemaa praegune režiim ei paista seadvat Arktika keskkonna kaitsmist esikohale. Pigem näeme Arktika territooriumite ülemäärast ärakasutamist oma majanduslikes huvides ning keskkonna ja põlisrahvaste arvelt. Venemaa panustab kõik fossiilkütustele, olgugi et seda räsivad üha suuremad metsatulekahjud ja igikeltsa ulatuslik sulamine.
Pole üllatav, et Venemaa agressiooni tagajärjed mõjutavad Arktikas kõige rohkem teadlasi, aktiviste ja põlisrahvaid, kelle töö sõltub piiriülesest juurdepääsust. Mittetulundusühinguid, kelle jaoks on rahvusvaheline koostöö hädavajalik, ahistatakse ja ähvardatakse välisagentideks tembeldamise või hullemaga ning keskkonnaaktivistid saadetakse tihti vangi.
Demokraatlik kogukond peab oma suhte Venemaaga ümber mõtestama. Me ei saa minna tagasi sõjaeelsesse päeva ja jätkata nii, nagu midagi poleks muutunud. Kõik on muutunud. See muutus peab kajastuma meie tulevases koostöös Venemaaga. Venemaa on rahvusvahelistest normidest ja kokkulepitud tingimustest kaugenenud. Ootan põnevusega Arktika assamblee, eriti seitsme Arktika riigiga peetavaid arutelusid koostöö kohta Arktika kestlikul arendamisel tingimustes, kus suurim Arktika riik on ühtlasi ka kõige hävituslikum.
Daamid ja härrad!
Arktika riikide privilegeeritud seisundit austades usub Eesti kindlalt, et koostöö Arktikas põhineb kaasamisel ja mitmekesisusel – ainult nii saame leida head lahendused, mis avaldavad üleilmset mõju.
Aitäh!
