„Eksport ja ettevõtjate paindlikkus uute turgude leidmisel on erinevates kriisides olnud see, mis uuele edule viib,“ rõhutas riigipea. Ta lisas, et viimase aasta kiire toormete kallinemine ei ole tõstnud ainult sisendhindu, vaid ka paljude ettevõtete toodang on muutnud maailmaturul nõutumaks ja väärtuslikumaks.
Riigipea selgitas, et ehkki geopoliitiline olukord sunnib paljusid, eeskätt Eestist väljaspool meenutama, et meil on ühine piir Venemaaga, saab selgelt öelda, et majanduslikult on Eesti lähemal Põhjamaadele ja Lääne-Euroopale kui oma idanaabrile. „Meie majanduslikud institutsioonid on ühed vabamad maailmas – oleme selles osas nagu Holland ja Iirimaa. Meie olulisimad eksporditurud on Soome ja Rootsi. USA ega Saksamaa ei jää neist palju maha. Ka oma elatustaseme ehk SKP elaniku kohta sarnaneme enam Prantsusmaaga,“ sõnas president Karis.
Puudutades Eesti majanduse suurimaid muresid mainis riigipea Eesti väiksust ja geograafiat ning tööjõu nappust, mis väljendub selles, et aastas jõuab tööikka 6000 inimest vähem kui sealt väljub ja lisas, et neid muresid maandaks laienemine väljapoole Eestit. „Väärtusahelas ülespoole trügimine ja teatava finantsilise tugevuse saavutamine võimaldab ettevõtetel laiendada oma tootmist riikidesse, kus on piisavalt vaba tööjõudu, siis kui Eesti jääb kitsaks,“ selgitas president Karis.
Riigipea tõi ka esile, et kuigi Eesti on edukas digiriik, pole see edu jõudnud veel kõigisse majanduse valdkondadesse, mistõttu vajab Eesti suuremat lõimumist praegu kiirelt kasvava digi- ja iduettevõtluse ning tööstuse vahele.
