Eile ja täna Tallinnas Arraiolos grupi kohtumisel osales minuga koos üksteist Euroopa Liidu riigi riigipead. Meie kohtumise keskne teema oli tehisaru areng. Tehisintellekti kasvav roll hariduses, sotsiaal- ja kaitsevaldkonnas, majandusarengus ning selle kasutust toetava raamistiku loomine. Kõnelesime põhjalikult ka julgeolekuolukorrast Euroopas ja Lähis-Idas.
Euroopa riigipead mõistavad tehisintellekti olulisust. Tehisaru kasutuselevõtt muudab arusaami ja jõujooni, laiemalt ühiskondasid ja riike. Kuidas täpselt ja mis mahus, on meie endi teha. Tänase teadmise juures, me ei saa aga välistada, et just tehisintellektist saab sõna, millega hakkame iseloomustama jooksvat sajandit.
Tehisintellekti strateegilise kasutuselevõtu olulisuse kõrval on tähtis aru saada ka selle tehnoloogia komplekssusest ning käimasolevast globaalsest konkurentsist tema arendamisel. See ei tähenda, et me peaks takistama tehisintellekti kasutamist. Otse vastupidi – peame tehisintellekti kasutust igal moel toetama ja hoogustama, seda nii era- kui ka avalikus sektoris, kuid peame olema valivad ning tema pingutusi, et Euroopa omaks selles muutuses oma kindlat rolli.
Euroopa peab endale kujundama selles globaalses arenguloos oma osa. Me ei tohi end pidada vaid tehisintellekti tehnoloogiate kasutajateks ning näha Euroopa rolli piirangute ja regulatsioonide eestkõnelejana. Ükski riik ega ettevõte ei saa olla täielikult digitaalselt suveräänne — kuid me saame olla oma sõltuvustest teadlikud, kaalutletud ja mõista nende sõltuvuste vastastikkust. Digitaalse suveräänsuse asemel peaks riigid tööd tegema teadvustatud koossõltuvuse nimel.
Niisamuti nagu ükskõik, millise ülemaailmse probleemiga, peame ka uute tehnoloogiate puhul lähtuma inimõigustest ja põhiõigustest. Peame leidma viisi, kuidas see uus tehnoloogia panna teenima meie soovi tugevdada demokraatiat ja demokraatlikku elulaadi.
Kui me soovime, et Euroopa oleks ülemaailmne tegija, ei piisa ainult superarvutite ehitamisest või tarkvara arendamisest. Iga tõsiseltvõetav tehisintellektisüsteem – olgu see suur keelemudel või spetsiaalne masinõppe tööriist – sõltub kvaliteetsest andmestikust.
Samuti ei tohi me unustada keelelist mõõdet. Euroopa kultuurilise mitmekesisuse säilitamiseks peavad meie tehisintellektisüsteemid oskama mõista ja rääkida meie keeli – ükskõik kui väikesed need ka poleks.
Kõik algab haridusest. Kui tehisintellekti kasutuselevõtt õnnestub hariduses, sujub selle kasutus ka mujal tõhusamalt. Seetõttu olemegi Eestis käivitanud tehisaru haridusprogrammi – algatuse, mis ammutab inspiratsiooni Tiigrihüppest, mis kunagi viis meid digiajastusse. TI-hüpe ei seisne ainult selles, et anda õpetajatele ja õpilastele uusi töövahendeid. Selle eesmärk on teadlik kasutus ja võrdsete võimaluste loomine ning soov laiemalt muuta viisi, kuidas noored õpivad, et nad oleksid valmis proovikivideks tulevikus.
Päeva teises pooles kõnelesime Tallinna kogunenud riigijuhtidega julgeoleku teemadel. Maailm on täna meie ümber keerulisem, ettearvamatum ja karmim kui varem. Sellises olukorras otsime midagi, millele toetuda – vastuseid, mis aitaksid taastada usu ja kindlustunde.
Rääkisime võimalikest lahendustest maailma raputanud Venemaa agressioonile Ukrainas, Euroopat ähvardavale eripalgelistele hübriidohtudele ning kohutavat valu ja hirmu mõlemale poolele toonud konfliktist Lähis-Idas.
Püsiva rahu saavutamine Lähis-Idas on maailmapoliitilises päevakorras tähtsam kui kunagi varem, selleks tuleb kõnelda ja kuulata mõlemat poolt. Osapoolte vahel saavutatud kokkulepe Gaza rahuplaani esimese etapi rakendamiseks on oluline samm – loodame kohest pantvangide vabastamist ja sõjategevuse lõpetamist ning kiire lahenduse leidmist Gaza humanitaarolukorrale.
Tänan kõiki riigipäid Tallinna külastamise ja kahe sisuka päeva eest. Suur tänu Arraiolos kohtumise korraldajatele, esinejatele, jälgijatele ja kaasamõtlejatele.
