Paraku on nii, et sõbrad, tuttavad ja töökaaslased märkavad sageli seda vägivalda. Kuid ikka satub mõte veel ka nendele radadele, et ah, see on kellegi kodune küsimus või koolis on alati müksatud ja kakeldudki või mis see üks puudutus nüüd ikka tüdrukule teeb.
Haiget teeb see ahistav puudutus. Masenduse toob koolikius. Elu mõtte röövib lähisuhtevägivald, olgu vaimne või füüsiline.
Statistika näitab, et kasvamas on perevägivalla juhtumitele reageerimine. Selle üle võib rõõmu tunda. Aga mitte siis, kui seesama statistika ütleb, et kolmandik perevägivallast teadnutest ei reageerinud ega teinud midagi.
Nii jäävad abita ohvrid ja vägivallatsejad. Jah, ka vägivallatsejad, sest vägivallast loobumise teenus on kinnitamas kanda teiste tavapäraste teenuste hulgas sotsiaalkindlustusametis. Kui nad paljude inimeste jõupingutuse järel loobuvadki vägivallast, on maailm jälle meile kõigile natuke parem paik.
Tänased vägivallaennetuse tunnustusauhinnad saavad eriilmelised inimesed, kelle missiooniks ongi vähem vägivalda meie ümber.
Et noored õigusrikkujad naaseksid ühiskonda nii, et nad pole enam vägivaldsed.
Et ohvrid ja vägivallatsejad suudaksid toimunu omavahel läbi arutada.
Et noored teaksid, mis on kohtinuvägivald.
Et võimalikult paljudel ametnikel oleksid teadmised lähisuhtevägivallale reageerimisest.
Et julgustada lähisuhtevägivalla ohvreid oma suhtepartneri juurest lahkuma.
Et pakkuda tuge täiskasvanutele, kes lapsena kogesid seksuaalvägivalda.
Ma tänan teid ja samuti kõiki teie kolleege selle tegevuse eest. Tänan ka Justiitsministeeriumi inimesi, kes vägivallaennetuse tunnustamist korraldavad. Seegi on märkamine, hea ja õige märkamine ning tunnustamine.
Aitäh teile kõigile.
