20. augustil, Eesti iseseisvuse taastamise aastapäeval, rääkisin ma vabadusest. Ka sellest, et vabadus on väärtus, mis väärib alati kaitsmist. Muidugi pidasin silmas meie põhivabadusi, nagu mõtte-, südametunnistuse, usu-, sõnavabadust ja kõiki teisi vabadusi, mis on Eesti ja ka Euroopa Liidu olemise vundamendi kivideks.
Üks tähtis vabadus selles loetelus aga puudub. Vaba olla vägivallast. Vaba olla hirmust, et sind lüüakse. Vaba kiusamisest. Alandusest ja ahistamisest. Ahastusest, et lapsed näevad kodukurjust või tabavad neidki hoobid.
Sajad ja tuhanded inimesed tunnevad, et just selle vabaduse puudumine – olla vaba vägivallast –võtab nende elust päikese ja toob sinna norutuse.
See on kümnete ja sadade perede traagiline varjupool.
Õnneks on Eestis ka kümneid ja sadu inimesi, kes vägivallale vastu astumisest, vägivalla ennetusest või vägivalla ohvrite aitamisest on teinud oma missiooni.
Vägivallaennetuse auhindu kord aastas üle andes tunnustame üksikuid valituid. Aga seejuures mõtleme tänulikult paljudele politseinikele, psühhoterapeutidele, sotsiaalpedagoogidele, psühholoogidele, mittetulundusühingutele ja sihtasutustele, riigiametnikele – kelle igapäevane töö või hool on märgata abivajajaid, toetada neid, aga ka takistada vägivallatsejaid ja suunata neid paremaks saamise keerulisel teel.
Mulle näib, ja ma vist ei eksi, et Eestis suureneb sotsiaalse normina vägivallavaba elu ootus. Mitte ainult politseinikud ei räägi, et peretüli pole peresisene asi, sama tunnetus kajab vastu ka ühiskonnas. Meie kõigi turvalisus haarab endasse ka vabaduse vägivallast, mis peitub kellegi koduseinte vahele ja peresuhete sisse.
Vägivallakuriteod küll vähenevad kolmandat aastat järjest, kuid siiski moodustavad need ligi kolmandiku kõigist registreeritud kuritegudest. See tähendab, et vägivallaennetajate tööl kahjuks lõppu ei paista.
Täna tunnustame valikut neist, kes igapäevaselt aitavad ohvreid ja ka vägivalla toimepanijaid, tegelevad vägivallakuritegude menetlemisega, harivad oma kolleege, teisi vägivallaennetusse panustajaid ja on teerajajateks salliva ühiskonnas suunas. Anname justiitsministriga üle seitsmele inimesele ja ühele organisatsioonile vägivallaennetuse autasu. Suur tänu teile tehtu eest ja jaksu tulevikus.
Aitäh.
