Vaimne tugevus tähendab seda, et me usume Eestisse. Küsimus pole ju, millist valitsust me õigeks peame, vaid selles, et usume oma riiki ja rahvast. Me tahame siin elada, oma kodus.
Ja veel tähendab vaimne tugevus, et hindame oma ajalugu, austame neid, kes meie riigi vabaduse eest võitlesid ja selle vabaduse eest kannatasid. Siin on midagi ühist kaitseväest teada põhimõttega, et kedagi ei jäeta lahinguväljale maha. Ei haavatuid ega langenuid. See on ju meie lugu ja need on meie inimesed ning kes siis muu, kui mitte meie ise peame seda lugu rääkima ja mälestust hoidma.
Niisuguse vaimse tugevuse üheks väärikaks kinnituseks on ka seesama Tori kirik, mis taastati sõja laosest meie sõjameeste auks ja mälestuseks. Selle kiriku taastamise lugu sümboliseerib ustavust Eestile.
Seda ustavust, õppimisvõimet ja valmisolekut kannate ka teie, Eesti reservohvitserid. Teie vabatahtlik osalemine meie kaitsevõime edendamisel lisab ühiskonnas kindlustunnet ning aitab kaasa tuua neid, kellele riigi kaitsmine tundub seni ehk midagi kauget ja võõrast. See kõik on oluline praegu, kui ühiskonna koos hoidmine on eriti tarvilik.
Vabatahtlikud riigikaitseorganisatsioonid on tugevad just vabades riikides. Sest sellised organisatsioonid eeldavad armastust oma riigi vastu, mitte hirmu oma riigi ees, mis valitseb diktatuurides ja totalitaarsetes riikides.
Riigikaitse kõrgeima juhina on mul hea meel selliste organisatsioonide üle, kus ühinevad vabatahtlikkus ja riigikaitse. Nii nagu Kaitseliidus, muidugi ka Eesti Reservohvitseride Kogus, aga ka teistes väärikates riigikaitselistes organisatsioonides. Need organisatsioonid, just teie, pakute arenguvõimalusi reservis olijatele, võimalust olla kaasatud riigikaitsesse, õppida ja tegutseda.
Mida rohkem on väljaõppinud vabatahtlikke meie riigikaitses, mida rohkem nähakse ühiskonnas lugupeetud inimesi vabatahtlikult osalemas Eesti riigikaitses, seda tugevam on teie eeskuju ning ühiskonna vaimne tugevus. Seda kaitstum on Eesti.
Niisiis, head sõbrad, hoiame oma pilgu klaarina ja vaimu tugevana.
