Teid kõiki ühendab ja teie üheks tugevuseks on see, et te ei ole peljanud oma häid mõtteid teoks teha. Olete trotsinud vastutuuli, kuulnud ja kuulanud palju häid nõuandeid ning jäänud viisakaks nende suhtes, kes ütlevad, et „ah, las see asi jääb, mida sa jändad“. Teie olete ikka jännanud. Olete ikka oma vagu edasi ajanud ning teinud seda tarviliku kire ja usuga.
Teinud seda nii, et Eestile ja meie inimestele on sellest tulu tõusnud. Sest see, mida teenetemärgi laureaat Gert Raudsep nimetab „tagasihoidlikuks laval kooserdamiseks“, ongi just see, mille eest Eesti teid tänab.
Te ei ole teinud oma tööd ühe või teise kõrge tunnustuse saamiseks, te olete teinud seda selleks, et meid ümbritsev oleks üksteist toetavam ja targem, et lapsed saaksid parema hariduse ja meie majandus edeneks, et meie inimesed saaks tarvilikku abi ning meie kõik tunneksime ennast kindlamalt.
Ilma teie tööta oleks Eesti hoopis teistsugune, vaesem ja kõledam. Oma eriilmeliste tegudega olete teinud Eesti paremaks.
Head sõbrad!
Selleks, et midagi paremaks muuta või olemasolevat ja head hoida, selleks, et püsima jääda, peab olema usku iseendasse ja oma riiki. See usk ei tähenda pimesi kuuletumist ja ükskõik mille uskumist. See usk tähendab armastust ja nõudlikkust, kaasamõtlemist ja üksteisest lugu pidavat arutelu. See usk hoiab vabadust.
Siiri Sisask ütles teenetemärgi saamisest kuuldes, et „ma olen selline ääremaa inimene. Ma ajan muusikas oma asja ja eks ma katsun sel oma teel edasi püsida. See [on] mingi minu hingelaul, mida ma olen need 40 aastat laulnud, ükskõik kuidas või mil moel.“
Siiri Sisaski mõte kinnitab, et Eesti ääremaa ei ole miski provints ning võib-olla ei ole see üldse mingi ääremaa, sest meie inimeste hingelaul saab kõlada igas Eesti veeres, kõikjal saab luua ja elu edendada.
Provintslus ei ole ju seotud paiga või linna suurusega. Provints ollakse siis, kui alaväärsuskompleks ja liigne alalhoidlikkus hakkavad mõtlemises maad võtma, vajutavad inimese madalamaks, kui ta tegelikult on. Kui igale uuele mõttele saab osaks tõrjumine ja asjatud hirmud lämmatavad uue algatuse.
Teie tegudesse ja mõtetesse provintslus ei mahu. Teie, lugupeetud teenetemärkide kavalerid, hoiate Eesti vaimselt avarana, tuleviku targemana, seejuures oma juuri ja päritolu armastades ja hinnates.
Seega, kooserdagem kirglikult edasi ja vaid nii saab meie kodune Eesti palju paremaks.
Aitäh teile kõigile!
