Head ajakirjanikud!
Täna hommikul kogunes minu kutsel Riigikaitse Nõukogu. Arutasime Lukašenka režiimi hübriidrünnaku tõttu halvenevat olukorda Euroopa Liidu välispiiril Valgevenega ning sellest tulenevat siinse piirkonna julgeolekut laiemalt.
Lukašenka režiimi tegevus Valgevene ning Euroopa Liidu ja NATO piiril on väga murettekitav ning julgeolekuoht kogu Euroopale. See on vastuolus rahvusvahelise õigusega ning lihtsa inimlikkusega – piiri äärde lõksu aetud inimesi kasutatakse ära teenimaks Lukašenka režiimi poliitilisi eesmärke. Loomulikult ei saa ei meie, meie liitlased ega ka Euroopa Liit seesuguse surve ees taanduda.
On selge, et Lukašenka jätkab hübriidrünnaku süvendamist. Valgevene režiim püüab migrante relvastada ning on varjamatult rünnanud Poola piiritaristut. Kuna Valgevenes on tuhandeid sinna saabunud inimesi Euroopasse pääsemise ootel, jätkavad Valgevene võimud nende surumist üle piiri.
Peame olema valmis võimalikuks eskalatsiooniks. Peame jätkama kindlameelselt ja ühtselt Poola, Läti ja Leedu toetamist välispiiri kaitsel. Rünnak nende piiri vastu on ka rünnak meie piiri vastu. Arutasin ka eile Vilniuses Läti, Leedu ja Poola riigipeaga süvenevat kriisi ning kinnitasin neile Eesti igakülgset toetust.
Rääkisime täna peaministri, Riigikogu esimehe, valitsuse liikmete ja parlamendi komisjonide juhtidega, mida Eesti teeb, et olla valmis kriisi edasisteks arenguteks ning kuidas toetada meie liitlasi.
Kuigi migrantide massiline üle piiri siia saabumine ei ole praegu tõenäoline, on Eesti läbi mõelnud ja teinud ettevalmistusi juhuks, kui ebaseaduslike piiriületuste arv peaks kasvama. Peaminister, siseminister ja kaitseminister andsid äsjasel kohtumisel ülevaate meie ametkondade valmisolekust.
Me oleme hinnanud erinevaid võimalikke stsenaariume ning välja töötanud rea meetmeid, mida on võimalik rakendada. Kuigi olukord on ärev, on mul kindlus, et oleme valmis kiireteks muutusteks ja erinevateks stsenaariumiteks.
Euroopa Liidu liikmesriikide eileõhtune ühehäälne otsus liikuda edasi Valgevenele kehtestavate sanktsioonidega on selge vastusamm Lukašenka režiimile. Need sanktsioonid tuleb kiiresti jõustada. Teame, et sanktsioonid töötavad, neil on selge mõju.
Pean väga oluliseks, et Euroopa Liit teeb diplomaatilisi pingutusi lähte- ja transiitriikide suunal peatamaks Lukašenka poolt hübriidrünnakus kasutatavate inimeste ränne. Mul on hea meel, et Euroopa Liidu algatatud kõnelused lennufirmade ja riikidega, mida Minskisse lendamiseks transiidiks kasutatakse, näitavad positiivseid märke.
See annab lootust, et Lukašenka tegevus ei saa lõputult jätkuda. Samuti on tugev poliitiline toetus olukorra lahendamiseks teiste Euroopa valitsus- ja riigijuhtide poolt.
Poola, Leedu, Läti on meie naabrid, sõbrad, NATO liitlased. Seega peame ka NATOs hoidma kõrgendatud tähelepanu toimuval ning vajadusel tugevdama NATO hoiakut regioonis. Siin on juhtroll liitlastel, kes on eesliinil, Eesti on valmis neid toetama, kui situatsioon seda nõuab.
Rääkisime ka Venemaa relvajõudude kohalolu suurenemisest Ukraina piiri lähedal. Selline ebatavaline liikumine on väga murettekitav ja jälgime olukorda tähelepanelikult. Ka siin peame valmis olema kiireteks ning ootamatuteks arenguteks.
Aitäh. Annan järgmiseks sõna peaminister Kaja Kallasele.
