Tänan, et võõrustate koos abikaasa Olenaga mind ja Sirjet Kiievis.
Augustis, 35 aastat tagasi võtsime oma tuleviku tagasi enda kätte. Samal ajal, nii Eestis kui Ukrainas. Hakkasime riigina taas ise otsustama ja tehtud otsuste eest vastutama. Oma inimesi kuulama, neid kaasama, väärtustama. Õigusriiki üles ehitama. Leidsime sõpru ja liitlasi, ankurdasime end kindlalt Euroopa külge.
Augustiputši aegu seisime koos oma lähedaste naabrite Baltimaade ja Ukrainaga silmitsi kurjusega, mis tahtis aega tagasi pöörata. Nomenklatuuriga, mis nägi rahvas mitte inimesi vaid vahendit oma võimu kindlustamiseks. Režiimiga, millele sai saatuslikuks inimese südames olev vaba tahe.
Möödunud nädalal mahtus Eestis iseseisvumise taastamise päeva sündmuste kõrvale ainult üks uudis. Venemaa rünnak Ukraina rahulike linnade vastu, otse öeldes – inimeste hävitamine. Pihta said kümned elumajad, kool, lasteaed ja lastehaigla. Neist ühe tabamuse saanud kortermaja ees istus Ukraina naine Larissa. Süles käekott ja koti sees kass. Ta rääkis nii:
„Rakett tabas katust. See oli uskumatult vali. Lendasid tükid ja uksed, tõusid suitsu- ja tulesambad. Kostusid karjed, nutt ja meeleheide. Meie majas sai kaks inimest surma“. Ning jätkas … „Nad ei saa kunagi, mida nad tahavad. Oleme tugev rahvas. Nad ei murra meid. Ehitame oma riigi taas üles.“ Osa sellest sõnumist oli ta oma käele tätoveerinud.
Eesti teeb kõik selleks, et Ukraina saaks kiiresti juurde püüdurrakette. Jah, meil puudub neid võimekus täna ise toota ja Ukrainale otse anda, aga kasutame kõiki diplomaatilisi vahendeid, et ballistilised raketid tsiviilisikuid ja taristut enam ei tabaks.
Eesti on pühendunud Ukraina toetamisele. Mitte ainult riik vaid kogu ühiskond. Oleme Ukrainat abistanud alates agressiooni algusest ligi miljardi euroga, igal aastal ca 0,25 SKPst. Loodame, et oleme sellega ka teistele, meist suurematele riikide eeskuju näidanud.
Eesti soovib süvendada oma kaitsetööstuskoostööd Ukrainaga. Meie kaitsetööstustel on teineteisele palju pakkuda, meil Eestil Ukrainalt õppida. Meie esmahuvi on relvasüsteemide ja kaitsevõimete ühine tootmine. Droonitehing on kaalukas samm selles suunas.
Hea Volodõmõr
Naasen tagasi oma mõtte juurde, mida ma kaks kuud tagasi Tallinnas toimunud kohtumisel teiega rõhutasin – Ukraina on lahutamatu osa Euroopa ruumist ning Ukraina rahvale on ühinemine Euroopa Liidu ja NATOga mitte kauge lootus vaid põhjendatud ootus.
Koos liitlastega on meie surve agressorile tuntavam. See tähendab olemasolevate sanktsioonide järgmist ning Venemaa energiakandjate ja nende transpordi vastu sanktsioonide senisest jõulisemat kehtestamist. Venemaa relvajõududega liitunud ei tohiks vabalt Euroopas ringi reisida. Ukraina peredest küüditatud, otse öeldes – röövitud lapsed tuleb kodumaale tuua ning sõjakurjategijad peavad vastutama.
Samaaegselt rahu saavutamisega, seda Ukraina poolt heaks kiidetud tingimustel, peame valmistuma ka Ukraina ülesehitamiseks. Eesti ettevõtted on rajanud mitmeid peremaju, lasteaedu ja haridusasutusi, eelkõige Žõtomõri oblastis. Täna avasin Kiievis WINWIN-i haridustehnoloogia tippkeskuse. Selles keskuses saavad kokku haridus, tehnoloogia, teadus ja ettevõtlus.
Eelmisel nädalal külastas Eestit Islandi president. Island oli esimene, kes Eestit 35 aastat tagasi riigina tunnistas. Meie jaoks oli siis tegemist maailma julgema riigiga. Täna on kahtluseta maailma julgem riik Ukraina, ja seda mitte ainuüksi meie jaoks.
Aga nagu ütles ka Islandi president, see ei ole ainult julgus. Tegelikult teist teed polegi, teisiti polegi võimalik elada.
Slava Ukraini!
