Tänastel kohtumistel käsitleti muuhulgas ka Eesti-Vene piirilepingu sõlmimise küsimusi, Eesti seisukohtadesse suhtuvad meie Lääne partnerid mõistmise ja poolehoiuga. Rootsi peaminister Persson tundis huvi ka Eesti sisepoliitilise olukorra vastu. Persson rõhutas, et lähemad kuud on EL laienemisotsuste suhtes väga olulised ning Eesti huvides on kiire piirilepingu sõlmimine Venemaaga ja sisemine stabiilsus. Kohtumisel Strobe Talbottiga käsitleti lähemalt NATO laiendamise protsessi.
Kohtumine Ukraina presidendi Kutshmaga keskendus kahepoolsetele suhetele, eriti Eesti- Ukraina kaubandussidemetele ning Eesti võimalikule toetusele seadusandluse, privatiseerimise ja omandireformi alal. President Kutshma rääkis lähemalt Ukraina suhetest SRÜ riikidega ja NATOga.
Kreeka peaministrile Simitisele andis president Meri ülevaate Eesti arengust ja välispoliitilistest eesmärkidest. Simitis kirjeldas Kreeka seisukohti EL ja NATO laienemise suhtes. Kreeka pooldab EL laiendamist, EL enda reformides pole veel põhimõttelist kokkulepet. Simitise sõnul peab EL ja NATO laienemise juures kokku leppima kindlates, kõigile arusaadavates reeglites.
''Laienemine ei tohi kaasa tuua uusi pingeid. Küsimus pole mitte nende riikide nimetamises, kes pääsevad esimesse laienemisringi, vaid tarvis on kõiki hõlmavat strateegiat,'' ütles Simitis. President Meri esitas Simitisele küllakutse.
Vestlustes Venemaa peaministri Viktor Tshernomõrdini ja välisministri Jevgeni Primakoviga käsitles president Meri piirilepingu sõlmimise küsimusi ning selgitas Eesti delegatsiooni seisukohti. Vene pool jäi seisukohale, et lepingu allakirjutamine ei saa toimuda enne Eesti-Vene ekspertrühmade kohtumist. Eesti pool ei nõustu lepingu võimaliku sidumisega Vene elanikkonna olukorraga Eestis. Võimalus, et piirilepingule kirjutatakse alla OSCE tippkohtumise käigus, arutluse all ei olnud.
Presidendi Kantselei pressiteenistus
Kadriorus 3. detsembril 1996
Kohtumine Ukraina presidendi Kutshmaga keskendus kahepoolsetele suhetele, eriti Eesti- Ukraina kaubandussidemetele ning Eesti võimalikule toetusele seadusandluse, privatiseerimise ja omandireformi alal. President Kutshma rääkis lähemalt Ukraina suhetest SRÜ riikidega ja NATOga.
Kreeka peaministrile Simitisele andis president Meri ülevaate Eesti arengust ja välispoliitilistest eesmärkidest. Simitis kirjeldas Kreeka seisukohti EL ja NATO laienemise suhtes. Kreeka pooldab EL laiendamist, EL enda reformides pole veel põhimõttelist kokkulepet. Simitise sõnul peab EL ja NATO laienemise juures kokku leppima kindlates, kõigile arusaadavates reeglites.
''Laienemine ei tohi kaasa tuua uusi pingeid. Küsimus pole mitte nende riikide nimetamises, kes pääsevad esimesse laienemisringi, vaid tarvis on kõiki hõlmavat strateegiat,'' ütles Simitis. President Meri esitas Simitisele küllakutse.
Vestlustes Venemaa peaministri Viktor Tshernomõrdini ja välisministri Jevgeni Primakoviga käsitles president Meri piirilepingu sõlmimise küsimusi ning selgitas Eesti delegatsiooni seisukohti. Vene pool jäi seisukohale, et lepingu allakirjutamine ei saa toimuda enne Eesti-Vene ekspertrühmade kohtumist. Eesti pool ei nõustu lepingu võimaliku sidumisega Vene elanikkonna olukorraga Eestis. Võimalus, et piirilepingule kirjutatakse alla OSCE tippkohtumise käigus, arutluse all ei olnud.
Presidendi Kantselei pressiteenistus
Kadriorus 3. detsembril 1996
