Venemaa sõda Ukrainas on võtnud meilt rahu juba pool aastat. Turvatunne ühiskonnas on löönud kõikuma. Teame, et sügisel hakkavad meie õpetajad koolides tegelema tuhandete tõsist hingetraumat kogenud lastega ja paljud meist saavad endale kolleegideks inimesed, kes on läbi käinud sõja jubedustest.
Vägivald ja selle kogemine on märksõnad, mis jäävad pikaks ajaks Eestisse jõudnud sõjapõgenikega. Vägivald on ka märksõna, mis meid täna siia kokku toob. Täpsemalt küll lootusrikkam sõna „vägivallaennetus“, mille keskmes on inimesed, kellest paljud pühenduvad vägivalla ennetamisse lausa igapäevaselt.
Kui statistika näitab registreeritud vägivallakuritegude ja perevägivallakuritegude vähenemist, siis võib see nii ju olla, kuigi samas me teame, et perevägivalla juhtumitest jõuab võimudeni vaid osa. Ikkagi on need arvud karjuvalt suured – poole aastaga registreeriti Eestis 1372 perevägivallakuritegu ja vägivallakuritegusid registreeriti 3530. Jagame need numbrid 180 päevaga ja hakkab kõhe – ühes päevas saab politsei teada ligi kaheksast perevägivalla juhtumist ja ligi kahekümnest vägivallakuriteost.
Mille üle on mul aga tõesti hea meel, et üks pikka aega eriarvamusi tekitanud arutelu jõudis lõpuks finišisse. Kogu eelmise aasta arutasid valdkonna spetsialistid, mitmed ministrid, parlamendiliikmed ja huvikaitse organisatsioonid seksuaalse enesemääramise eapiiri muutmise üle. Nende vestluste ja vaidluste põhiline eesmärk on langetada otsus, mis kaitseb parimal võimalikul moel lapsi seksuaalse väärkohtlemise eest.
Nüüdseks olemegi kokku leppinud, et seksuaalse enesemääramise eapiir on 16 eluaastat. Selle muudatusega lähenesime oma läbinaabrite õigusnormidele ja lõime rahu eri valdkonna spetsialistide seas, kes on seda muutust laste kaitsmiseks oodanud kaua. See on oluline verstapost, et vägivalla tolerantsi kõigutada ja märgata kõige enam kaitset vajavaid ühiskonnaliikmeid – lapsi.
Nii laste kui ka täiskasvanute vaates on digimaailm ja tehnoloogia areng toonud kaasa uusi vägivalla riske, mis ähvardavad kannatanut sõltumata vägivallatseja asukohast. Ohvriuuring näitab, et Eesti inimeste turvalisus tänaval kõndides on päris hea, aga internetis satub ründe ohvriks aina rohkem inimesi.
Digitarkus on see, mida vajame tänasel nutiajastul. Nii lastel kui täiskasvanutel. Uuringutest teame, et Eesti laste teadlikkus digiohutusest on hea, aga siiski tuleb internetis sotsiaalse suhtluse ning turvalise käitumise oskuste arendamisel ka neid koolitada, kodus ja koolis. Kuigi jah, lapsevanematel endilgi on tihti digioskuste arendamisel tuge vaja.
Lugupeetavad külalised.
Täna tunnustame vägivallaennetajaid, kes levitavad vägivalla teemal sõna, aitavad igapäevaselt ohvreid, tegelevad vägivallakuritegude uurimisega, harivad oma kolleege, teisi vägivallaennetusse panustajaid ja on teerajajateks salliva ühiskonnas suunas.
Seitse inimest saavad vägivallaennetuse autasu. Nemad on teerajajad ja eeskujud paljudele. Suur tänu teile tehtu eest ja jaksu edasistes võitlustes vägivallaga.
