Head ohvitserid ja akadeemiline pere!
Esmalt, palju õnne teile, head Kaitseväe akadeemia lõpetajad!
Paar päeva tagasi allkirjastasin otsuse teile ohvitseri auastmete andmiseks. Silmitsesin teie nimekirja ning mõtlesin eelkõige üht: teie, noored mehed ja naised, saate olla osa millestki ainulaadsest.
Ja seda kolmes peamises mõttes.
Esiteks, vähesed inimesed saavad öelda oma töö kohta, et sellel on ka laiem ühiskondlik tähendus. Teie saate. Kaitseväe ohvitserina töötate ju otseselt Eesti olemasolu nimel. Te kaitsete Eesti inimesi, meie keelt ja kultuuri, meie iseolemise õigust, meie südamesse juurdunud põhimõõtteid nagu ka meie liitlasi ja meie rahvusvahelisi valikuid. See on privileeg selle kõige ehedamas tähenduses, sest endast suurema eesmärgi nimelt töötamine just annabki rinda selle kõige uhkema tunde.
Teiseks, teie ajastu on ainulaadne. Peagi on kaitsevägi saamas enneolematut rahastust ja relvastust. Ja mitte kunagi varem ei ole Eesti kaitsevägi nii tihedasti NATO kollektiivkaitsesse lõimunud, kui ta on praegu. Ka avalikkuse toetus kaitseväelaste vastu on enneolematul tasemel, ulatudes küsitluste järgi 91 protsendini. See näitab, et ohvitseri amet on aina rohkem väärtustatud ja lugupeetud. Teie, head ohvitserid saate nüüd hakata ehitama seda tuleviku kaitseväge. Teie panete kõik need uued relvasüsteemid tööle. Teie teete sõjalised kaitseplaanid nutikateks, ja mitte ainult Eesti staapides vaid ka NATO omades. Tulevane kaitsevägi, järgides kindlasti oma pikki ajaloolisi traditsioone, saab siiski eelkõige olema teie enda nägu.
Ning kolmandaks: te kuulute Eesti ohvitserkonna liikmetena ühte kõige ainulaadsemasse vennaskonda (ka õdedena). Selles vennaskonnas teatakse hästi, mis on meeskonnatöö ja kui oluline on üksteisega arvestamine ka kõige raskemates oludes. Teie teate, et juhtimine ei tähenda mitte niiväga käskimist ja keelamist, vaid pigem koostöö ehitamist ning õige asja nimel võimalikult paljude mõttekaaslaste kaasahaaramist. Ning see oskus ei ole tähtis mitte ainult kaitseväes või riigiteenistuses, vaid igas eluvaldkonnas.
Head ohvitserid,
Kooli lõpetamise puhul antakse tavaliselt soovitusi edasiseks. Seega lubage ka mul lisada üks.
Maailma tõenäoliselt vanim seni tegutsev sõjaline akadeemia, Taani kuninglik mereväeakadeemia on valinud endale juhtlauseks Aristotelese mõtte nec temere, nec timide – mitte tormakalt, mitte pelglikult. Olgu seegi üks neist mõtetest, mis suunab teid teie edasises teenistuses. Sest tormakuse ja pelglikkuse vahepeal paiknebki enesekindlus ja tõeline vaprus.
Soovin teile palju õnne ja edu!
