Austatud õpetajad!
Eestis väriseb maa harva. Maailm meie ümber kipub aga viimasel ajal värisema üha sagedamini.
Maavärinapiirkondades teatakse hästi, et ainult paksud seinad ei hoia hoonet püsti. Vastupidi – tugev peab suutma ka painduda. Konstruktsioon peab liiku-isele järele andma nii, et ta ei puruneks.
Maju ehitades me Eestis sellele kuigi palju mõtlema ei pea. Haridust ehitades aga küll. Kui maailm väriseb, aitab püsima jääda tasakaal tugevuse ja paindlikkuse vahel.
Iga kord, kui avaldatakse järjekordsed PISA tulemused, tuleb meil taas vastata küsimustele mitmelt poolt maailmast: mis on Eesti tugevuse saladus?
Sellele on keeruline vastust anda, sest üht põhjust ei ole. Aga neis aruteludes jõuame ikka ja jälle paindlikkuseni. Selleks on Eesti õpetaja professionaalne autonoomia.
Teil on vabadus ja oskus sättida õpetatav klassi, õppija ja olukorra järgi. Riiklik õppekava annab suuna, kuid õpetaja otsustab, kuidas selleni jõuda. Just see annab võimaluse kohaneda: märgata muutust ning sellele targalt vastata.
See eeldab teadmisi, kogemust ja valmisolekut vastutada. Meie hariduse tulemused näitavad, et Eesti õpetajatel on kõike seda.
See paindlikkus aitabki meie haridusel püsida tugevana ka muutuvas maailmas. Sedasama paindlikkust peab haridus aitama kujundada ka noortes.
Kooli ülesanne ei ole ennustada, milline maailm ootab tänast esimese klassi õpilast mõnekümne aasta pärast. Küll aga saame anda talle teadmised, oskused ja väärtused, mis aitavad toime tulla sellega, mida tulevik toob.
Haridus aitab leida müra keskelt selge sõnumi. Eristada teadmist arvamusest. Muuta oma seisukohta, kui faktid seda nõuavad. Ja märgata võimalusi ka siis, kui homne on tundmatu.
Seda ei saa õpetada pelgalt teadmisi edasi andes. Hea õpetaja ei anna ainult vastuseid, vaid aitab õppijal ise teadmiseni jõuda.
See tähendab ka inimese tundmist. Arusaamist sellest, kuidas me õpime, mis meid innustab, mis meid takistab, millal vajame nõudlikkust ja millal tuge. Siin on aineoskuste kõrval oluline koht ka psühholoogia tundmisel.
Kõige selle jaoks peab ka õpetaja ise olema hoitud. Paindlikkus ei tähenda lõputut järeleandmist ega võimet võtta enda kanda aina uusi koormaid. See tähendab ka oskust küsida tuge ning hoida oma jõudu, samuti jätkata õppimist ka ise.
Meile kõigile tähendab see aga kohustust luua parimad tingimused, et õpetaja saaks keskenduda oma tööle.
Head õpetajad!
Eesti õpetajate tugevus seisneb oskuses muutuda nii, et oluline jääb püsima.
Tänan teid selle tarkuse, paindlikkuse ja vastutustunde eest.
Palju õnne tänastele laureaatidele ning jõudu kõigile Eesti õpetajatele!
