Kas meil on üldse vaja kohalikke omavalitsusi?
Nii võib mõelda ja isegi küsida, vaadates, kuidas omavalitsustel jääb järjest vähemaks võimalusi ja vahendeid kohalikku elu kujundada.
Aga me ei saa unustada, et kohalik omavalitsus on kohalike inimeste valitud kohalik võim. Siit algabki paljude jaoks Eesti Vabariik.
Tugevad omavalitsused kui parimad kohaliku elu korraldajad on ka demokraatliku valitsemisviisi üks alustugesid. Aga et olla edukad, peab riik meie linnu ja valdu usaldama, nii nagu teie ei saa valitseda ilma oma inimeste usalduseta.
Eesti Linnade ja Valdade Liit omavalitsuste katusena saaks ja peaks olema omavalitsuste jõuõlg valitsuse ja parlamendini. Seda ka näiteks IT-teemade puhul, mis vajavad nii eestvedamist kui ka riigi tuge.
Millest ma räägin? Mullune analüüs näitas, et rahanappuse ja inimeste puudumise tõttu käib omavalitsuste IT-valdkond mööda kitsast rada, kus vajalik on parem keskne koordineerimine ja koostöö omavalitsuste vahel.
Iga omavalitsus omaette IT-arendusega toime ei tule. Eriti väiksematele käib see üle jõu, napib kompetentseid IT-töötajaid ja ressurssi.
Rääkisin sellest hiljuti Riigi Infosüsteemi Ametis. Nende soovitus on leida võimestaja, mis tore sõna, kes probleemi enda omaks teeks, pakuks keskseid lahendusi ja muidugi abi nende juurutamisel. Üks fookus peab kindlasti olema digiruumi turvalisus. Kui teha asju koos, siis väheneks dubleerimine ja tekiks kokkuhoiuvõimalus. Paraneks teenuste tase ja info liikumine omavalitsuste vahel. Mis peamine: teenuste kasutamine muutuks inimestele lihtsamaks.
Inimesele ei ole ju vahet, kas teenust osutab riik või omavalitsus ja kui midagi siin tõrgub, heidab see varju kogu digiriigile.
Üks palve omavalitsustele on mul veel. Olen hariduse usku ning veendunud, et haridusest algab Eesti tugevus nii nagu hariduse puudumisest algab Eesti nõrkus.
Arvan kindlalt, et koolivõrgu ümberkorraldamisel, mis on möödapääsmatu, ei saa mõõta tulemust kõigile ühe joonlauaga. Erandid on siin mitte ainult võimalikud, vaid möödapääsmatud.
Samuti ei tohi ühegi kooli tulevik kusagil Eesti äärealal olla emotsioonidest või veel halvem – trotsist kantud otsus.
Soovin siin kogukonna, omavalitsuse ja riigi asjalikku koostööd. Empaatiat. Kompromisside otsimist ja lahenduste leidmist. Et haridus jääks alati esikohale.
Ka selleks on meil vaja kohalikku omavalitsust. Ning valitsemise raske koorma kandmiseks soovin ma teile tarkust ja püsivust.