Teie visiit Eestisse toimub aastal, mil tähistame Eesti ja Kreeka vaheliste diplomaatiliste suhete loomise 100. aastapäeva. Eesti hindab väga kõrgelt Kreeka de jure tunnustust Eesti riiklusele välisminister Georgios Baltatzise 1922. aasta 19. mai kirjas.
Teie visiit on märk tõeliselt headest ja südamlikest suhetest meie rahvaste vahel. Kuigi me asume Euroopa eri otstes, mõistame teineteist paremini, kui arvata võiks ning meie ajaloos ja tänases päevas on mitmeid ühiseid pidepunkte. Me oleme tegelikult suurte naabrite kõrval asuvate väikeste mereriikidena väga sarnased ja samameelsed.
Kreeka saavutas iseseisvuse 200 aastat tagasi, Eesti sajand hiljem. Me mõlemad pidime oma iseseisvuse eest võitlema ning olema teadlikud sellega seotud valust ja kaotusest, aga ka julgusest ja otsustavusest. Ja see õnnestus meil mõlemal, kuna uskusime endasse ja oma eesmärki.
Kreeka Vabadussõja ajal, 1821. aastal, alustas Eestis ilmumist eestikeelne Maarahwa Näddala-Leht, esimene eestlase kirjutatud ja toimetatud ajaleht oma rahvale. See lugejate harimisele suunatud väljaanne oli omamoodi talurahva entsüklopeedia, mis aitas luua vaimset alust rahvuslikule ärkamisajale.
Kreeklaste pürgimused leidsid seal elavat kaasaelamist ning jõudsid seeläbi ärksamate eestlasteni. Olime meiegi vabaduseta rahvas ning kindlasti oli lugudel kreeklaste vabaduspüüetest oma osa meie rahva tuleviku kujunemisel.
Selle lehe väljaandja Otto Wilhelm Masing tõmbas veel ühe huvitava seose kahe maa vahele. Eesti tähestikus on ainulaadne õ märk, kuid kakssada aastat tagasi ei olnud selle kurguhääliku tähistamiseks oma tähte. Just Masing pani O-tähele peale vanakreeka keele tsirkumfleksi ning nii sündis meie eripärane Õ-täht.
Meil mõlemal on ajalooliselt olnud suur naaber, kellega ei ole alati lihtne koostööd teha. Kõrgetest moraalinormidest ja rahvusvahelisest õigusest kinnipidamine aitab meid, oluline on truuks jääda oma väärtustele.
Euroopas ei ole palju riike, kes teavad ja on kogenud, mida tähendab, kui teie pered küüditatakse või sunniviisiliselt kodudest välja aetakse. Eestlased ja kreeklased teavad seda. Just see ajendab meid praegu Euroopa Liidus ühiselt ja tingimusteta Ukrainat toetama tema võitluses vabaduse, demokraatlike väärtuste ja tuleviku eest. Nad võitlevad meie võitlust. Sellel põhjusel me toetame Ukraina Euroopa perspektiivi.
Eesti on olnud 18 aastat Euroopa Liidu ja NATO liige, sama kaua oleme olnud partnerid ja liitlased. Mul on hea meel, et Kreeka on alates 2015. aastast Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskuse liige. Oleme teinud koostööd ja toetanud üksteist erinevates ettevõtmistes, ÜROs ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides. Meil on sarnased vaated Euroopa Liidu laienemise või rohelise ja digitaalse ülemineku osas või üksteise kandidatuuri toetamisel erinevates organisatsioonides.
Oleme mõlemad mereriigid. Laevandus on ajalooliselt üks olulisemaid Kreeka majanduse tugisambaid. Mõistan, et üks suurimaid väljakutseid, mis praegu seda sektorit mõjutab, on võime olla paindlik – kui tegemist on rohepöörde või kaubandusmudelite muutustega.
Usun, et digitaalsed lahendused aitavad siinkohal muutusi kiiremini ja sujuvamalt tuua. Koostööpotentsiaal on olemas. Eesti ettevõtted on navigatsiooniohutuse tagamiseks välja töötanud palju uuenduslikke ja IT-põhiseid lahendusi, mida on kasutatud aastaid ja mis on oma väärtust tõestanud. Lisaks sellele pakuvad meie ettevõtted lahendusi sadamate ja laevade ümberehitamiseks ja keskkonna säästlikumaks muutmiseks.
Meie ajalooline kogemus näitab, et meri võib ühendada ja innustada koostööd tegema, aga ka lahutada. Eesti on jaganud eksperditeadmisi ja panustanud välispiiride kaitsmisse kogu Frontexi missiooni jooksul Kreekas aastatel 2006-2022.
Eesti missioon Kreekas oli meie Frontexi panustest suurim ja Eesti üldine panus Frontexile on üks suurimaid ühe elaniku kohta Euroopa Liidus. Mitu meie politsei ja piirivalve meeskonda on Kreekas viibinud. Alates 2013. aastast on meie patrull-laevad osalenud Frontexi operatsioonis Kreeka vetes Egeuse merel patrullides. Eesti on valmis ka edaspidi Frontexi missiooni panustama vastavalt Kreeka vajadustele.
Hea kolleeg, daamid ja härrad!
Meid ühendavad täna ka mitmed muusikalised sidemed, mis ulatuvad meie riikidest kaugemale. Eesti kultuuriorganisatsioonid pakuvad neil päevil varjupaika Ukraina suurima klassikalise muusika festivalile Odessa Classics, et säilitada selle festivali traditsiooni. Mõne päeva pärast, 2. juunil, pidi Odessas algama kaheksas Odessa Classics, aga nüüd on algas see festival täna õhtul Eestis ja lõpeb 13. juunil Tessalonikis. Eestlased on tuntud laulurahvana, seetõttu oskame hinnata ka teiste rahvaste muusikat.
Hiljuti igavikuradadele lahkunud Vangelis oli ka Eestis väga hinnatud ning Mikis Theodorakise hoogsat tantsu kultusfilmist „Kreeklane Zorbas” kuuleb ikka ja jälle Eesti raadiokanalitest. Muusika ühendava ja universaalselt kõneleva rolli pärast oleme täna kogunenud ka siia Arvo Pärdi, kui Eesti oma Theodorakise, keskusesse.
Kreeka on ja jääb eestlaste jaoks meeldivaks puhkusereiside sihtkohaks, kus nautida teie rahva sooja ja päikeselist külalislahkust. Teie inimesed on sama oodatud avastama Eesti randade ja saarte vaikset ja veidi jahedamat ilu. Võin teile kinnitada, et eestlased võtavad teid samuti siira ja sooja külalislahkusega vastu.
Odisseas Elitis lõpetas oma Nobel auhinnakõne 1979. aastal järgmiselt: „Lõpptulemus sõltub sellest, kas oleme head või halvad arhitektid. Kas ehitame paradiisi või põrgut. /---/ meie saatus on kõigest hoolimata meie endi kätes“.
Selleks, et Kreeka ja Eesti oleksid head arhitektid ning ei lubaks põrgu rajamist tänases ebakindlas maailmas, peame tegema koostööd. Vabadust hindavate rahvastena mõistame me seda väga selgelt. Sada aastat suhteid on oluline verstapost. Oleme olnud head sõbrad ja nii jääb see ka järgmiseks sajaks aastaks.
Luba mul nüüd, hea kolleeg, õnnitleda Eesti ja Kreeka kestvate suhete ja Sinu sünnipäeva puhul!
