Venemaa sõda Ukraina vastu taaskinnitab traagilist ajaloolist kogemust – sõdades ja relvakonfliktides rikutakse rahvusvahelist humanitaarõigust ning inimõigusi ja põhivabadusi, põhjustades ebainimlikke kannatusi tsiviilisikutele.
Olen sügavalt kurb, et peame kannatustest rääkima, teisalt on see vältimatu, et täna – varsti aasta peale Venemaa agressiooni algust Ukrainas – neil teemadel arutleme. Me vajame alust tegevusteks, mis aitavad tulevikus selliste traagiliste stsenaariumite kordumismustrit vältida. Üks peab kõigile olema selge – inimõigused kehtivad ka sõjas.
Kahe maailmasõja koledused ja jõhkrused viisid Teise maailmasõja järel ÜRO loomiseni, millega pandi alus tänasele reeglitel, kokkulepetel ja õigusel põhinevale maailmakorrale. Lisaks riikidevahelise suhtluse oluliste põhimõtete – jõuga ähvardamise ja jõu kasutamisest hoidumine – sätestamisele, pöörati ÜRO põhikirjas olulist tähelepanu iga inimese põhiõigustele ja inimväärikusele.
Meie kohustus on kokkulepitud reegleid järgida, seda ka kõigilt teistelt nõuda ja kui vaja, siis ka meelde tuletada. Eesti töötab selle nimel lakkamatult, seades eesmärgiks sõja lõpetamise vastavalt ÜRO Hartas sätestatud põhimõtetele – austades Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust.
Ukrainas toimuvat jälgides tekib lõputu pahameel toimuva suhtes ja jõuetu kurbus.
Mida me saame täna veel teha, et see sõda kord lõppeks? Kuidas tagada süüdlaste vastutusele võtmine? Kuidas taastada Ukraina elanike usk iga inimese põhiõigustesse, inimväärikusse ja iga üksikisiku väärtusse?
Inimõiguste põlastamine ja hülgamine on viinud metsikusteni, mis piinavad kõigi südametunnistust. Laenan siinkohal parafraseeritud mõtte Eesti-Soome kirjanikult Sofi Oksanenilt: meie vaikimine ei kaitse meid.
Üks, mida saame teha ja peame tegema, on õigluse nõudmine. Vaid õigluse jalule seadmine vabastab meid koormavast süütundest ja annab lootust kannatanutele inimväärikuse taastamisel. Agressori karistamine loob tulevikus eelduse püsivaks rahuks ja tagab riikide lugupidava suhtumise rahvusvahelise õiguse allikaist tulenevatesse kohustustesse.
Kui Nürnbergi rahvusvahelises tribunalis mõisteti kohut Natsi-Saksamaa sõjakurjategijate üle, siis Nõukogude Liidu poolt kommunistliku režiimi inimsusevastased kuriteod jäid karistuseta. Võitjate üle kohut ei mõistetud ehk karistamatuse vältimatus kõige raskemate rahvusvaheliste kuritegude üle jäi poolikuks.
Selle mõju ja tagajärgi näeme tänasel päeval, kus Venemaa ülistab oma imperialistlikku pärandit ning püüab seda taastada. Sellel müüdil on üles kasvanud Venemaal terved põlvkonnad. Nad ei tunne mingit vastutust oma juhtide poolt toime pandud kuritegude eest ega mõista neid hukka, sooritades sarnaseid jõhkrusi nüüd Ukrainas.
Niisiis, meil on oluline õppetund ajaloost, mida tuleb nüüd vältida ja Putini kuritegude eest peavad karistust kandma kõik neis koletutes roimatöödes otseselt ja kaudselt osalevad isikud.
Ukraina initsiatiivil algatatud arutelu, et luua agressioonikuritegude eritribunal. See algatus nõuab tuge riikidelt ja rahvusvaheliselt üldsuselt ning sellega seonduvad mitmed praktilised ja õiguslikud aspektid, mis vajavad lahendamist.
Loodan, et tänase konverentsi arutelud aitavad kaasa neile küsimustele vastuste leidmisel. Eesti toetab õigusmõistmisel lahendust, mis tagab kohtu pidamise kõigi kallaletungis osalejate üle ja ei taga immuniteeti agressorriigi liidritele. Me töötame ka selle nimel, et selline lahendus saaks võimalikult laiaulatusliku rahvusvahelise toetuse.
Mul on hea meel, et tänaseks oleme juba taganud, et Eesti prokurörid ja eksperdid tegutsevad Rahvusvahelise kriminaalkohtu prokuröri juures, aidates koguda tõendeid sooritatud sõjakuritegudest. Õiguse jalule seadmine algab faktidest ja peab lõppema faktidega.
Kõigile inimõiguste rikkujaile kõikjal maailmas - Venemaal, Valgevenes, Afganistanis, ja mujal - tuleb selgelt mõista anda, et ükski kuritöö ei jää karistuseta ning agressioonil ei saa olla tänases maailmas mitte mingisugust õigustust. Täna ja siin tugevdame me õiglast ja kokkulepetel tuginevat maailma.
Tänan Eesti Inimõiguste Instituuti väga ajakohasel teemal toimuva konverentsi korraldamise eest ning soovin teile kõigile edasiviivaid arutelusid ja mõttejõudu.
