Eesti presidendi küsimusele, kas siseriiklikult ei ole Iraagis võimalik president Saddam Husseini tagandada, vastas Türgi diplomaat, et sisuliselt on see võimatu. Suursaadik rääkis, et Iraagi puhul tuleb arvestada ka iraaklaste uhkustundega ja et presidendipaleede inspekteerimine riivab nende uhkustunnet, kuid ta lisas, et peab arvestama ka Ameerika Ühendriikide ja nende liitlastega.
Kohtumisel oli jutuks ka Venemaa roll Lähis-Idas, kes võib seal võita, kui saab võimaluse suurendada oma kohaolekut. Suursaadik Gezeri sõnul on vaja Iraagist vaja välja viia massihävitusrelv, kuid sama tuleks teha ka Iraanis. Ent relvakomponente tarnib sinna Venemaa, kes püüab oma positsiooni Lähis-Idas praegu tugevdada.
Kohtumisel räägiti ka Türgi siseriiklikest probleemidest, Türgi-Armeenia vahel tekkinud pingetest, mis tulenevad 1920. aastal Türgi ja Venemaa vahel sõlmitud piirilepingust, mida Armeenia ei tunnista ja mis on toonud kaasa piiriprobleemid. Samuti olid jutuks Gruusia ja Mägi-Karabahhi küsimused.
Nii Eesti president kui ka Türgi suursaadik nimetasid eelmisel suvel toimunud Türgi presidendi Süleyman Demireli riigivisiiti Eestisse Eesti ja Türgi välisministeeriumi koostöö tipphetkeks.
Presidendi Kantselei infoteenistus
Kadriorus 10. veebruaril 1999
