Täna, emadepäeva järelmõtetes, tuleb alustada tänamisest. Ja see on tore.
Tänan, et SOS Lasteküla on olemas. Tänan, et siin on pereemad, kes on lasteküla laste kõrval ja neile lastele kasvamisel abiks.
Igaüks teist on väärt aasta ema tiitlit. Teie annate emale suure ja avara tähenduse, annate kodu lastele, kes kodu ja kodutunnet otsivad.
Teie tugi aitab lastel valmistuda selleks ajaks, kui nad tiivad laiali sirutavad ja täiskasvanute maailma lendavad.
Teie laote oma hoole ja armastusega – iga päev otsekui kivi kivi haaval – selle alusmüüri, mis aitab neil lastel edasises elus hakkama saada.
Tänan SOS Lasteküla senist patrooni Kristi Kallast. Arvan, et mul on temalt palju õppida, mida ja kuidas patroon tegema peab. Luban olla tema hea õpilane.
Esmalt soovin aga näha võimalikult erinevaid lasteküla peresid erinevates Eesti kohtades. Olen kindel, et saame paljudega teist headeks tuttavateks.
Kinnitan, et minule – emale ja vanaemale – ei ole SOS Lasteküla patroon kohustus, vaid hea võimalus aidata mõtte ja sõnaga kaasa lasteküla arengule, meie laste kasvamisele.
Põnevate kohtumisteni.
Suur tänu.
