On ühekorraga rõõmus ja valus seista vana Narva maketi juures. Rõõmus sellepärast, et Fjodor Šantsõni hoolikas ja pühendunud töö on jälle linnarahvale ja külalistele näha. Valus põhjusel, et siin me näeme, millisest ilusast barokkpärlist Teine maailmasõda meid ilma jättis.
Makett näitab meile sõjaeelset Narvat kogu omaaegses hiilguses. See kinnitab, et tõepoolest, Euroopa algabki Narvas ning et Narva seisab tsivilisatsioonide tundlikul kokkupuutejoonel, mis on sageli olnud ja on endiselt kahe maailma teravaks kokkupõrkeliiniks.
Selle maketi sündimine räägib meile ka kaugemalt tulnud inimesest, kellel polnud Narvas juuri, kuid need ometi leidis. Otsides ja talletades Narva ajalugu. Piirilinnaga kokku kasvades on oma juured leidnud paljud narvalased, kes sattusid siia elama ja töötama mineviku keerdkäikudes, samuti nende järeltulijad.
Teie juured on saanud osaks Eesti inimeste juurestikust – me kõik kuulume ühte ja kokku.
Koos edasi viivad meid olnu mäletamine ja nüüdsest rõõmu, ka uhkuse tundmine. Vaid mõned näited, mis külalisele silma jäävad: Narva promenaad, Tartu Ülikooli kolledž, Narva linnus, Põhjaõu, seesama kunstigalerii Gloria bastionil ja muidugi Raekoda kui Narva 17. sajandi sümbolhoone. Mõelgem, et see võib olla Euroopa Liidu kõige idapoolsem raekoda, uhke mälestusmärk ja linnavõimu uus tööpaik.
Narva on pikalt otsekui kartnud ärgata ja tärgata, kuid vähemalt mulle näib, et nüüd on see juhtunud. Magnetitehas, uued koolimajad, konkurentsivõimelise eestikeelse hariduse tulek, konkursid riigigümnaasiumidesse, haigla arendamine koostöös riigiga – ma usun Narvasse ja narvalastesse.
Aitäh teile ja vana Narva maketile soovin palju külastajaid.
Suur tänu.
