President Karise sõnul on COVID-19 pandeemia olnud häirekell, mis pani märkama, kus ühiskond on inimesi alt vedanud. „Üks nendest on meie teadlikkus vaimse tervise probleemidest ja nendega tegelemine. Täna ei saa me enam eirata vaimse tervise probleemide koorma raskust ja hinda,“ kõneles Eesti riigipea. Ta kutsus üles liikuma sõnadest tegude juurde, töötama välja koordineeritud lähenemine vaimse tervise probleemidele nii kohalikul, piirkondlikul kui ka üleilmsel tasandil.
Vabariigi Presidendi sõnul ei ole vaimne tervis üksnes tervisega seotud küsimus. „See on samavõrd haridus-, julgeoleku- ja majandusküsimus. Iga riigiasutus jagab vastutust vaimse tervise probleemide lahendamises osalemise eest. Iga otsuse tegemisel tuleb võtta arvesse selle mõju inimeste heaolule,“ ütles president Karis ja märkis, et Eestis kulub vastavasse ennetuskomisjoni 15 ministrist kuus. „Riigi psühholoogilise kaitse osa on selle vastupanuvõime suurendamine välistele ja sisemistele raputustele.“
Eesti riigipea pidas esmatähtsaks ennetustööd, et noored kasvaksid üles, teades, kuidas oma tunnetega toime tulla, märgata võimalikke vaimse tervise probleeme ja enda eest hoolitseda. „Me kõik peaksime oskama märgata abivajajaid ning osutama neile vaimset esmaabi. Riikidena peame looma tugevad ja kestlikud professionaalse abi süsteemid,“ kõneles president Karis. Ta pidas oluliseks keskenduda noorte vaimsele tervisele, sest selles vanuses märkamata jäävad probleemid kasvavad tulevikus aina suuremateks.
„Olen oma ametiajal külastanud paljusid koole ning osalenud arvukatel kohtumistel noortega ning igal pool kerkib jututeemana üles vaimne tervis. Õpetajad on mures ja ülekoormatud, noored tunnevad ärevust ning vaimse tervise spetsialistid tunnistavad, et abivajajate toetamiseks napib ressursse,“ rääkis president Karis.
Pakilise probleemina tõi Eesti president veel esile psühholoogilise abi vajalikkust Ukraina põgenikele.
