„Praegusel turbulentsel ajal on oluline, et meie juured oleksid kindlalt maas. Et meie juured oleksid sügaval. Et nad oleksid hästi hoitud. Et neid juurejätkeid oleks võimalikult palju. Siis ei murra meid mistahes marutuuled. Siis oleme tugevad ja sitked. Just rahvaluule- ja pärimuseuurijad selle kõigega tegelevadki,“ lausus riigipea.
„Head pärimuse kogujad, talletajad ja uurijad. Aitäh, et te ei ole väsinud pühendumast oma erialale ka siis, kui ühiskond seda ehk liig vähe kipub märkama. Või kui märkab, siis mitu põlvkonda pärast teie tehtud tööd. Aga just teie annate Eestile juured ja oma näo. Teie kujundate Eesti vaimu ja vaimsust. Ma tänan teid kõiki südamest,“ sõnas president Karis.
Imbi-Harietta Eenlo alustas koostööd Eesti Rahvaluule Arhiiviga 2013. aastal lastemängude kogumisest ning on edaspidi kaasa löönud kõigil kogumisvõistlustel. Ta on silmapaistnud oskusega öelda vähemate sõnadega rohkem nii lastemängude, nõukogude aja mälestuste kogumisel kui baltisaksa mõisa eluolu ja koduste putukate uurimisel.
Urve-Mai Männik on vastanud kõigile Eesti Rahvaluule Arhiivi kogumisüleskutsetele ja seda põhjalike vastustega. Ta on kirja pannud ka mitmesugust pärimust väljaspool etteantud kogumisteemasid, eriti usundilist ainest. Tänavune töö tähtpäevadest ja muutuvatest tavadest koroonakriisis on tänuväärne materjal tulevastele põlvedele praegustest aegadest.
Kunstnik ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Eve Kask ning Tallinna Ülikooli kultuuriteaduste doktorant Saara Mildeberg pakkusid Käsmu inimeste ja majade uurimusega unikaalse ja põhjaliku pildi ühe kogukonna elust sõnas ja pildis, mis on juba ilmunud ka raamatuna „Käsmu inimesed ja majad. 20 aastat hiljem“.
Vabariigi Presidendi autasu parimatele rahvaluulekogujatele anti aastatel 1935–1940 enam kui sajale Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastöölisele. Preemia taastati Eesti Kirjandusmuuseumi initsiatiivil 1993. aastal Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu toel. Preemiafondi suuruseks on tänavu 3900 eurot, mis läheb jagamisele laureaatide vahel.
