Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse järgi algab kandidaatide esitamine 12ndal päeval ja lõpeb 9ndal päeval enne esimest vooru. Lisaks kehtestatakse seadusega kandidaatide tutvustamise kord enne esimest ja teist hääletusvooru Riigikogus ja enne esimest hääletusvooru valimiskogus. Kõik kandidaadid saavad hääletusvoorude eel esineda kuni 10-minutilise ettekandega.
Inimgeeniuuringute seadus muudab geenivaramu ja geeniuuringute korraldus selgemaks, ajakohasemaks ja läbipaistvamaks, et Eesti geenivaramus sisalduvaid geneetilisi andmed saaks kasutada teadustöös ja tervishoius laialdaselt kasutusele võtta. Tegemist on uue terviktekstiga, mis kaasajastab 25 aastat kehtinud seadust. Lisaks muudetakse veel 10 seadust.
Edaspidi saab geenidoonor teha tervise infosüsteemis tahteavalduse selle kohta, kas ja kuidas ta lubab oma andmeid nii personaalmeditsiinis kui ka teadusuuringutes kasutada. Teadlased ja arstid saavad geenidoonori loal täiendada terviseandmeid riigi infosüsteemidest.
Seadusega antakse kõikide tervisevaldkonna andmekogude andmeväljastuste eetikamenetlus ühe teaduseetikakomitee pädevusse. Järelevalvet teabe haldamise ja isikuandmete töötlemise nõuete üle teostab Andmekaitse Inspektsioon.
Kindlustusfirmadel on keelatud küsida geneetilisis andmeid kindlustusriskide hindamiseks. Samuti täiendati võrdse kohtlemise seadust keeluga diskrimineerida isikuid pärilusriskide ja geneetiliste omaduste alusel.
Geenivaramu vastutav töötleja on Tartu Ülikool, keda rahastatakse riigieelarvest sotsiaalministeeriumi kaudu. Eestis on 212 000 geenidoonorit, mis on inimese kohta rahvastikust maailmas suurim osakaal.
Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega lihtsustatakse tegevuslubade väljaandmist ja järelevalvet ning kaotatakse sisutühjad või dubleerivad kohustused kokku kaheksas seaduses. Seadusemuudatus vähendab koolide, sotsiaalteenuste osutajate, noortelaagrite korraldajate ning teiste teenusepakkujate bürokraatlikke kohustusi ja lihtsustab nende tegevust.
Atmosfääriõhu kaitse seaduse, jäätmeseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seadusega vähendatakse tugevate sünteetiliste kasvuhoonegaaside kasutust ja piiratakse nende heitkoguseid vastavalt 2024. aastal jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustele. Oluline osa muudatustest on suunatud fluoritud kasvuhoonegaaside ehk F-gaaside kasutamise vähendamisele ja keskkonnahoiu parandamisele. Uut tüüpi fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete omanikud peavad hakkama seadmeid registreerima ja tegema lekkekontrolle.
Mitmes valdkonnas vähendatakse samal ajal halduskoormust, näiteks kaob kohustus registreerida eluhoonetesse paigaldatud suurema võimsusega soojuspumpasid, lihtsustatakse F-gaaside aruandlust ja kehtestatakse künniskogused, mis vähendavad andmete esitamise kohustust. Kehtestatakse täiendavaid rahalisi väärteokaristusi seaduse rikkumisel.
Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega võetakse üle taastuvenergia direktiivi muudatused. Eesmärk on suurendada taastuvenergia osakaalu, parandada energiatõhusust ja tagada energiajulgeolek.
Muudatused puudutavad taastuvenergiajaamade ja taristu rajamist, loamenetluste lihtsustamist, päikeseenergia- ja soojuspumpade paigaldust, biometaani kasutamist ning biomassi säästlikkuse nõudeid. Täpsemalt on reguleeritud eelkõige tuuleelektrijaamade paiknemise alad ja nende projekteerimine, keskkonnamõju hindamine, sealhulgas projekti menetlemise kestus eesmärgiga protsesse kiirendada.
