Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus kaasajastab 1993. aastal vastuvõetud kohaliku omavalitsuse seadust, suurendab omavalitsuste tegutsemisvabadust, täpsustab volikogu ja valitsuse töö korda ning laiendab linna- ja vallaelanike kaasamise võimalusi. Näiteks ei nõuta kohaliku rahvaalgatuse puhul enam õigusakti eelnõu esitamist, vaid selle võivad elanikud esitada vabas vormis. Vähemalt 10 protsendil omavalitsuse hääleõiguslikest elanikest tekib võimalus algatada kohalik rahvaküsitlus, mille lõpliku läbiviimise otsustab volikogu.
Riigipea kuulutas välja Eesti Vabariigi ja Andorra Vürstiriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse. Eelmise aasta oktoobri seisuga oli Eestil kehtiv topeltmaksustamise vältimise leping 63 riigiga.
Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus kaasab senisest paremini reservväelasi, ajateenijaid ja Kaitseväes töötavaid tsiviilisikuid Kaitseväe tegevusse. Luuakse vabatahtlik teenistus, mis võimaldab reservväelastel osaleda ajutiselt Kaitseväe ülesannete täitmises koosseisuvälisel ametikohal. Näiteks puudutab see instruktoritena ajateenijate väljaõpet, alalise valmiduse üksuste mehitamist või osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel.
Samuti laiendatakse seadusega ajateenijate võimalusi panustada Kaitseväe ülesannetesse, võimaldades neil pärast teatud väljaõppe läbimist osaleda rahvusvahelistel mereväe operatsioonidel. Kaitseväes töötavad tsiviilisikud ja avalikus teenistuses olevad töötajad saavad võimaluse osaleda sõjaväelistel õppustel ja läbida vajaliku väljaõppe.
Teiste muudatustega loobutakse reservväelaste kahekordse auastme vanuse nõudest, sätestatakse tegevväelase palgakorralduse osana tegevteenistuses oldud aja eest lisatasu maksmise võimalus ning nähakse ette, et puhkusele minekul makstakse eraldi sõidukulu hüvitist vaid välisriigis elavale ajateenijale. Samuti lubatakse maksta tegevväelastele täiendavat lisatasu tegevteenistuse aja eest, piirkondliku eripära ja nõutavast kõrgema kvalifikatsiooni omandamise eest.
Töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus võimaldab tööandjal ja töötajal kokku leppida senisest paindlikumas töökorralduses, kus osakoormusega töötaja saab soovi korral teha lisatunde täistööaja täitumiseni. Paindliku tööaja kokkulepetele kehtestatakse seaduses eraldi nõuded, näiteks tuleb kokkulepe sõlmida kirjalikult ja töötaja tunnitasu peab olema vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär.
Töötaja peab tööl olema vähemalt veerand koormusega ehk töötama vähemalt kümme tundi nädalas, paindlikult saab lisaks töötada seega kuni 30 tundi. Riigikogu lisas menetluse käigus seadusesse sätte ennetamaks olukordi, kus ettevõte soovib seni täistööajaga töötanud töötajatega sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid kulude optimeerimiseks. Samuti laiendatakse alaealiste töötamise võimalusi väljaspool kooliaega ja koolivaheajal.
Elektrituruseaduse muutmise seaduse muudatustega kaob eelkõige koduseks tarbeks taastuvenergia tootjatel kohustus maksta elektrivõrgu alakasutustasu. Seaduse kohaselt vabastatakse kuni 15 kW tootmisseadmete omanikud alakasutustasu maksmise kohustusest, kui neil ei õnnestu kord aastas vähemalt 95 protsendi ulatuses oma liitumisvõimsust vähemalt ühe kauplemisperioodi ulatuses eesmärgipäraselt kasutada.
Alakasutustasu vabastus rakendub ka hanke võitnud saartalitlusvõime teenuse pakkujale. Lisaks edendatakse muudatustega energiasalvestusüksuste laiemat kasutuselevõttu topeltmaksustamise kaotamise kaudu.
