Elektrituruseaduse muutmise seadusega luuakse saartalitlusvõime tagamise teenuse regulatsioon, mis võimaldab alates 2026. aastast hoida vajaminevas mahus elektritootmisvõimsusi, et kindlustada Eesti elektrisüsteemi stabiilsus ning võime iseseisvalt hakkama saada olukorras, kui riik peaks olema eraldatud Balti riikide või Mandri-Euroopa elektrisüsteemist.
Saartalitlusvõime tagamise teenuse tagamiseks teeb Elering tehnoloogianeutraalse riigihanke, mille peamine tingimus on, et elektritootja peab olema võimeline pakkuma tootmisvõimsust järjest 10 päeva. Saartalitlusvõime tagamise teenuse hankimise hinnanguline kulu on suurusjärgus 34 miljonit eurot aastas.
Muudetud seaduses on sätted, millega vähendatakse topeltmaksustamise kaotamise kaudu elektrisalvestuse opereerimise kulusid, täpsustatakse tarbimiskaja õiguslikku raamistikku, elektriarvete nõudeid ja võetakse lõpptarbijate juures kasutusele kauplemisperioodil netomõõtmise põhimõte.
Töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus korrastab töötushüvitiste süsteemi. Muudatustega lõpetatakse töötutoetuse maksmine ning edaspidi makstakse töö kaotuse korral registreeritud töötule kas sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist või baasmääras töötuskindlustushüvitist.
Senine töötuskindlustushüvitis nimetatakse ümber sissetulekupõhiseks töötuskindlustushüvitiseks ja selle saamise tingimusi ei muudeta. Baasmääras töötuskindlustushüvitis määratakse inimesele, kes on töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul töötanud vähemalt kaheksa kuud. Hüvitist makstakse kuni 180 päeva ja selle suurus on 50 protsenti eelneva kalendriaasta töötasu alammäärast – tänavu oleks hüvitis seega 374,5 eurot kuus. Inimesed, kes hüvitise nõuetele ei vasta, saavad kohalikult omavalitsuselt taotleda toimetulekutoetust. Muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2026.
Muudatusega luuakse ka võimalus kuni 24-aastasele perest eraldi elavale õpilasele või üliõpilasele erandkorras toimetulekutoetust maksta ka siis, kui tema perekonnale toimetulekutoetust määratud ei ole, ent tema suhted pereliikmetega on katkenud või vanematel puudub võimekus last toetada.
Edaspidi on võimalik inimesele maksta ühes kalendrikuus välja nii eelmise kuu töötasu kui ka töölepingu või teenistussuhte lõppemisel samal kuul teenitud töötasu, mis oleks tavapäraselt makstud välja järgmisel kuul. Inimene saab taotleda töövõimetoetuse ümberarvutamist juhul, kui tõendab Töötukassale, et tema sissetulekud ületavad 90-kordset päevamäära seetõttu, et talle on ühes kalendrikuus makstud nii eelmise kuu töötasu kui ka töölepingu lõppemise tõttu samal kuul teenitud, kuid veel maksmata töötasu. Töövõimetoetuse ümberarvutamiseks tuleb esitada Töötukassale avaldus ja tööandja tõend, kus on näha saadud tasud ja tasude liik, ning väljavõte töölepingust, kus on näha kokkulepitud töötasu saamise aeg.
Jahiseaduse muutmise seadusega sai Keskkonnaamet õiguse korraldada ulukite tekitatud kahjustuste vältimiseks jahipidamist läbi aasta. Haavatud ulukit saab haavamise asukoha järgse jahipiirkonna väljastatud jahiloaga vajadusel jälitada ka väljaspool seda piirkonda. Uluki tabamisel tuleb ka seireandmed esitada vaid ühe loa kohta.
Elektrituruseaduse muutmise seadusega muudetakse võrguga ühendamise tasu kontseptsiooni. Eesti on energiamajanduse korralduse seadusega võtnud eesmärgi katta 2030. aastast alates aastasest summaarsest elektri lõpptarbimisest taastuvenergiaga vähemalt 100%. Muudatuste eesmärk on selleks kiirendada taastuvenergiale üleminekut ja võimaldada Eesti riigil eelmainitud eesmärgi täitmine, luues eeldused peamiselt põhivõrgus arenduskohustuse laiendamiseks.
Põhivõrguettevõtja hallatava elektrienergia põhivõrgu jaoks tähendab Eesti võetud eesmärk seda, et elektrivõrguga peab selle eesmärgi saavutamiseks kokku olema võimalik liita hinnanguliselt vähemalt 5500 MW tootmissuunalist võimsust. Praegune põhivõrk võimaldab toota umbes 3000 MW, seega oleks vaja arendada võrgu vastuvõtuvõimsust ligikaudu 2500 MW ulatuses.
Muudatuse kohaselt katavad olemasoleva elektrivõrguga liituda soovivate tootjate liitumise kuludest poole elektritarbijad ja teise poole võrguga liitujad ning eraldi kehtestatakse liitujatele fikseeritud hinnakiri. Kohtades, kus ei ole olemasolevat elektrivõrku, jääb endiselt kehtima kulupõhine liitumistasu.
Veel laieneb seadusega elektrivõrguettevõtjatele arenduskohustus, mis võimaldab eelkõige teha põhivõrku investeeringuid, et täita Eesti riigi võetud taastuvelektri eesmärk aastaks 2030.
Optimaalse võrgukasutuse soodustamiseks täpsustatakse võrgu alakasutustasu rakendamisega seotud sätteid ning võimaldatakse teatud juhtudel eelnevalt taotletud elektrienergia tootmistehnoloogiat muuta, kui sellega kaasneb elektrivõrgu efektiivsem kasutus. Muudatuse kohaselt võib edaspidi tehnoloogiat muuta, kui see ei suurenda tootmissuunalist võimsust ning uus elektritootmise tehnoloogia põhineb kütuse põletamisel, vesinikul või salvestusel. Samuti kaotatakse seni otseliini rajamisele kehtinud pikkuse piirang. Muudatuse kohaselt teeb lõpliku otsuse otseliini rajamise suhtes investor, lähtudes ärilistest kaalutlustest. Edaspidi tuleb tootjal alakasutustasu vältimiseks kasutada vähemalt 95 protsenti liitumislepingus märgitud tootmisvõimsusest senise 100 protsendi asemel.
Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi (IDEA) põhikirjaga ühinemise seadus näeb ette Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi põhikirjaga ühinemise, et Eesti saaks ametlikult instituudi osaliseks. Instituudi eesmärk on toetada demokraatiat ning parandada ja tugevdada demokraatlikke valimisprotsesse üle maailma.
