Jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega suurendatakse kohalike omavalitsuste vastutust jäätmehoolduse korraldamisel, seatakse olmejäätmete liigiti kogumise sihtarv. Samuti muudetakse jäätmeveo ja jäätmekäitluse teenuse tellimise korraldust ning ühildatakse paberist ja kartongist pakendite kogumine vanapaberi kogumisega. Seadusega täpsustatakse jäätmeveo teenustasu kujunemise põhimõtteid ja muudetakse need selgemaks, et tagada valdkonna läbipaistev ja stabiilne rahastus. Sätestatakse, et kohalikud omavalitsused saavad jäätmeveo teenustasu ise koguda ning jäätmeveo teenustasust kuni 50 protsenti võib minna jäätmehoolduskulude katmiseks ja seda saab kasutada vaid jäätmehoolduse korraldamiseks ja arendamiseks. Jäätmete kogumise registreerimisel tuleb info käideldavate jäätmekoguste kohta esitada halduskoormuse vähendamiseks summeeritult, eristades vaid tava- ja ohtlikke jäätmeid, mitte jäätmeliikide kaupa. Samuti kehtestatakse saastetasu, kui energiakasutuse otstarbel põletatakse segaolmejäätmeid.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seadus kehtestab alates 1. märtsist direktorite atesteerimise, õpetajate karjäärimudel ning isikuandmete töötlemine tehisintellekti rakenduse kasutamisel. Õpetajaametisse asumine muutub seaduse järgi paindlikumaks. Kvalifikatsiooninõutele vastavaks loetakse õpetajad, kes on omandanud pedagoogilise hariduse enne 2013. aastat, kuid kel ei ole töökogemust, või kellel on doktorikraad.
Õpetajatele omistatakse kutseoskuste arendamiseks ja ametialase karjääri kujundamiseks tema kompetentsidele vastav karjääriaste. Karjääriastmete nimetused ja palgakoefitsiendid ning omistamise tingimused kehtestab määrusega valitsus. Määruse kavandi järgi on need astmed alustav õpetaja, õpetaja, vanemõpetaja ja meisterõpetaja. Praegu töötavatest õpetajatest on vanem- või meisterõpetaja kutsega kõigest üks protsent. Karjäärimudeli eesmärk on motiveerida õpetajaid omandama kvalifikatsiooni ning arendama oma kutsepädevusi kõrgemale tasemele.
Samasuguse ülesehitusega karjäärimudel ning töötasu alammäär luuakse nii üldhariduse- kui ka kutseõpetajatele. Kolmeaastase tähtajalise töölepingu võib sõlmida nende kvalifikatsiooninõuetele mittevastavate õpetajatega, kes õpivad kõrghariduse tasemel õpetajakoolituses, omandavad või omavad magistrikraadi. Samuti on neil õigus õpetaja töötasu alammäärale.
Kooli pidaja peab iga direktoriga korraldama kord aastas arenguvestluse ning viienda tööaasta jooksul ka atesteerimise. Atesteerimist viib läbi kooli pidaja moodustatud komisjon ning see hindab, kuidas juhi töötulemused ja juhtimisviisid vastavad ametikoha nõuetele.
Veel sätestati, et koolid võivad õppetegevuses kasutada tehisintellekti rakendusi, et anda kaasaegset ja ühiskonna vajadustele vastavat haridust, ning selleks töödelda õpilase isikuandmeid. Õpilaste isikuandmete kasutamine peab olema reguleeritud ja andmete kaitse tagatud. Seadus näeb ette, et andmed tuleb kustutada kolm kuud pärast kooli lõpetamist.
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seadus annab kohalike volikogude valimistel kandideerimise võimaluse ka neile püsivalt Eestis elavatele Eesti ja Euroopa Liidu kodanikele, kelle püsiv elukoht ei asu omavalitsuses, kus nad kandideerivad. Hiljemalt valimisaasta 1. augustil peab vastavas vallas või linnas asuma kandidaadi õigusliku tähendusega elukoha aadress ehk aadress, kus ta alaliselt või peamiselt elab.
Täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seadus suurendab täitmisregistri kaudu tehtavate päringute läbipaistvust, et inimesed saaksid parema ülevaate nende kohta käivate andmete kasutamisest. Edaspidi on inimestel võimalik riigiportaalis eesti.ee asuvas andmejälgija teenuses näha, millised avaliku võimu asutused või muud isikud on nende kohta täitmisregistri kaudu pankadele ja makseasutustele päringuid esitanud. Vastava teabe esitamisega saab viivitada, seda piirata või keelduda info väljaandmisest ainult seaduses sätestatud juhtudel.
Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadusega ajakohastatakse omavalitsuste finantsjuhtimise reegleid. Muudatused vähendavad kohalike omavalitsuste töökoormust, loovad selgema õigusraamistiku ja annavad omavalitsustele oma rahakasutuse korraldamisel suurema paindlikkuse.
Maaparandusseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seadusega kaotatakse maaparandusalal tegutsevatele vastutavatele spetsialistidele seni kehtinud täienduskoolituse nõue. Lihtsustatud korras võib maaparandussüsteemide registrisse kanda metsamaadel asuvaid metsakraavide võrke, mis on ehitatud enne 2003.aasta 1. juulit, et tagada registri ajakohasus ja vähendada maaomanike kulusid. Samuti täpsustatakse riigivaraseaduse muudatustega riigi põllumajandusmaa kasutusse andmist ja võõrandamist.
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse muudatused puudutavad merel töövahendust, kojusõitu, majutus- ja puhkevõimalusi, puhkeruume, olmerajatisi ja -teenuseid sadamates, internetiühenduse võimaldamist laeval, toitu ja toitlustamist, meditsiiniabi laeval ja kaldal, rahvusvahelist koostööd seoses meditsiiniabi andmisega, töötervishoidu ja tööohutust, surmajuhtumitest teatamist ja statistiliste andmete kogumist ning tõendeid finantstagatiste kohta. Eesti ratifitseeris meretöö konventsiooni 2016. aastal.
