Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ja muudab Venemaa vastu suunatud sanktsioonide rikkumiste menetluse tõhusamaks. Samuti puudutavad muudatused piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude määratlemist ja nende eest mõistetavaid karistusi. Kriminaalmenetluse seadustiku muudatuse kohaselt läheb kauba sisse- ja väljaveo keelu rikkumiste kohtueelne uurimine Kaitsepolitseiametilt üle Maksu- ja Tolliametile. Täpsustatakse ka strateegilise kauba mõisteid.
Ehitusseadustiku, halduskoostöö seaduse ja veeseaduse muutmise seaduse vastuvõtmisega väheneb bürokraatia ja lüheneb osa puurkaevude ehitusloa taotlemise aega. Edaspidi hakkab Keskkonnaamet kooskõlastama ainult nende puurkaevude ja -aukude projekte, mille rajamise, ümberehitamise ja lammutamisega kaasnevad suuremad riskid põhjaveele. Üksikelamu puurkaevu või maasoojuse puuraugu rajamisel piisab omavalitsuse kooskõlastusest. Muudatused puudutavad ka reoveekogumisalasid, mida hakkab edaspidi kinnitama ministri asemel Keskkonnaameti peadirektor. Veeproovivõtjate atesteerimise korraldamise õigus antakse Kliimaministeeriumilt halduslepinguga pädevale eraõiguslikule juriidilisele isikule. Seadus jõustub üldises korras, kuid 01.07.2025 hakkavad kehtima reoveekogumisalade muutmist puudutavad sätted ja 01.01.2026 jõustuvad sätted, mis on kohalikule omavalitsusele vaja üleminekuajaks, et muuta puurkaevude ja -aukude ehitusloa taotlustega seonduvat töökorraldust.
Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega tõhustatakse rändemenetlust. Eesmärk on tõhustada välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise menetlust, tugevdada rändekontrolli võimekust ja ennetada riigisiseseid julgeolekuohte.
Peamised muudatused puudutavad tööandja eelnevat majandustegevuse nõuet, renditöö vahendajate tagatise nõude kaotamist, lühiajalise töötamise tingimusi ja soodustusi tehnoloogiapõhistele kasvuettevõtetele. Samuti puudutavad muudatused lühiajalise töötamise perioodi pikendamist ühelt aastalt kolmele aastale, välismaalastele ja nende Eestisse kutsujatele riigiga elektrooniliselt ja paberivabalt suhtlemist, elamisloa taotlemise keeldumise aluseid, püsivalt Eestisse elama asumiseks elamisloa taotlemisel uusi nõudeid, kohanemisprogrammi läbimist ja vähemalt A2 tasemel eesti keele oskust ning filmide ja sarjade tootmisel osalevate filmimeeskonna liikmete tegevust Eestis.
Meresõiduohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega ajakohastatakse Riigilaevastiku tegevust, sealhulgas lootsiteenusega seotud regulatsioone. Seadusega täpsustatakse Transpordiameti ja Riigilaevastiku omavaheline tööjaotus navigatsioonimärgistuse ja jäämurde alal, samuti ujuvate piirimärkide haldamist. Samuti lootsiteenuse osutamisega seotud sätteid, tuuakse seadusse punkerdamise mõiste ja antakse alus mereinfosüsteemis punkerdajate registri loomiseks ning meremeeste erialase ettevalmistuse nõudeid. Tõstetakse meresõiduohutuse nõuete rikkumiste eest ette nähtud trahvimääri, mis on püsinud muutumatuna ligi 20 aastat.
