Välismaalaste seaduse, halduskohtumenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega kehtestatakse viisa andmisest keeldumise otsuste kohtus vaidlustamise õigus. Praegu ei ole taotlejal viisa andmisest keeldumise korral kohtusse pöördumise õigust.
Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seadusega tühistatakse julgeolekumaks, mis oli algselt kavandatud kehtima 2028. aasta lõpuni. Et tagada riigi kaitsekulude stabiilne rahastamine ja kaitsevõime pikaajaline tugevdamine, tõuseb alates 2026. aastast üldine tulumaksumäär 24 protsendile ja ettevõtlustulu maksumäär 22 protsendile, mida ettevõtja peab maksma üksnes jaotatud kasumilt. Tähtajatuks muutub käibemaksumäära tõstmine 2025. aasta juulist 24 protsendile.
Riigi 2025. aasta lisaeelarve seadusega suurendatakse riigieelarve tulusid 26,6 miljonit, kulusid 36,9 miljonit ja investeeringuid 42 miljonit eurot. Raha on mõeldud kasutada laia riigikaitse projektidele, siseturvalisuse suurendamiseks, meditsiinisüsteemi töökindluse ja välisteenistuse kriisivõimekuse parandamiseks ning digiriigi ja meediavaldkonna toimepidevuse tagamiseks. Samuti sisaldab lisaeelarve seadus valitsemisalade esitatud muudatusettepanekuid, mille vajadus on ilmnenud pärast tänavuse riigieelarve koostamist ja millega eelarve kogumaht ei muutu. Mullu detsembris vastu võetud riigieelarve kohaselt on riigi tulud sel aastal 17,7 miljardit, kulud 18,2 miljardit, investeeringud 873 miljonit ja finantseerimistehingud 679 miljonit eurot.
Planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eesmärk on soodustada taastuvenergia kasutuselevõttu ning hõlbustada riigi eriplaneeringute ja tuuleparki kavandavate omavalitsuse eriplaneeringute menetlemist ning tagada selle protsessi õigusselgus. Selleks täpsustatakse kehtivaid eriplaneeringute koostamise rahastamise üleandmise sätteid ja menetlusnorme. Samuti muudetakse riigi eriplaneeringu, sealhulgas asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostööd ning kaasamist puudutavaid menetlusnorme.
Kiirgusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega lisandub seadusse võimalus piirduda väga väikese ohuga kiirgustegevuste puhul kiirgustegevusloa asemel tegevuse registreerimisega.
Võlaõigusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus võimaldab inimestel hädaolukorras kindlates poodides, tanklates ja apteekides kasutada pangakaarti ka juhul, kui internetiteenus on katkenud. Seaduse kohaselt peavad elutähtsa teenuse osutajateks valitud pangad pakkuma klientidele ka võrguühenduseta kaardimakse võimalust. Pank peab kliendi pangakaardi kiibile seadma sisse võrguühenduseta individuaalse limiidi ning kaupmeeste makseterminalid peavad suutma läbi viia võrguühenduseta kaardimakseid.
Vedelkütuse seaduse muutmise seadus soodustab kestlike lennukikütuste kasutamist ärilises lennutranspordis ning viib seaduse kooskõlla Euroopa Liidu määrusega, mis käsitleb võrdsete võimaluste tagamist kestlikule lennutranspordile. Lennundussektoris kasutatava alternatiivse kütuse eesmärk on vähendada lennunduse keskkonnamõju, eelkõige kasvuhoonegaaside heitkoguseid.
Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse ning makse- ja arveldussüsteemide seaduse muutmise seadusega saavad makse- ja e-raha asutused ligipääsu välkmakseteenust võimaldavatele arveldussüsteemidele. Sellega võetakse üle välkmaksete määrus, mille nõuete täitmise kontrolliõigus on Finantsinspektsioonil. Siiani on välkmaksete teenust pakkunud ainult pangad, kuna üksnes neil on juurdepääs vajalikele arvelduskontodele Eesti Pangas.
Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse, riigihangete seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadus muudab töötlemislubade taotlemise senisest paindlikumaks. Seadusega muudetakse juriidiliste isikute usaldusväärsuse hindamise ja riigisaladuse töötlemise õiguse lubamine kvaliteetsemaks ja ühetaolisemaks. Samuti täiendati riigihangete seadust kaitse- ja julgeolekuvaldkonda puudutavate eranditega.
Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega võetakse üle Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumiste menetluskorda korrastav direktiiv, mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused, et tulemuslikult tagada konkurentsinormide täitmine ja siseturu nõuetekohane toimimine. Kehtiv Eesti õigus ei olnud seni direktiiviga kooskõlas. Seadusega luuakse haldusõiguslik konkurentsijärelevalvemenetlus ja karistused määratakse väärteomenetluses sarnaselt muude valdkondadega, kus Euroopa Liidu õiguse kohaselt tuleks haldustrahvi rakendada. Konkurentsialased rikkumised ei ole tulevikus enam kuriteod.
