Välismaalaste seaduse muutmise seadus leevendab kvalifitseeritud tööjõu puudust, mis piirab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja pidurdab majanduskasvu.
Tööjõupuudusega tegevusaladel võimaldatakse ettevõtetel värvata välistööjõudu paindlikumalt, ei kohaldata sisserände piirarvu ega nõuta Töötukassa luba. Palgakriteeriumiks on 80 protsenti Eesti keskmisest brutokuupalgast. Seadusega ajakohastati ka kasvuettevõtetele kehtestatud erisuse tingimusi.
Valitsus kehtestab määrusega kuni viieks aastaks tegevusalade loetelu, mille koostamisel on aluseks Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse seire- ning prognoosisüsteemi (OSKA) prognoosid, ekspordi osatähtsust ja tegevusalade keskmine palgatase. Loetelu ajakohastatakse vastavalt majanduskeskkonna muutustele. Erisuse alusel väljastatavatele elamislubadele aastane piirang on majanduse kasvuperioodil kuni 0,2 protsenti ehk umbes 2600 luba ning muudes tingimustes kuni 0,1 protsenti alalisest elanikkonnast ehk umbes 1300 luba.
Välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, mis reguleerib kolmandate riikide kodanike elamis- ja töötamisõigust ning tagab välistöötajate võrdse kohtlemise.
Edaspidi saab töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal tööandjat vahetada ilma uut elamisluba taotlemata – piisab, kui uus tööandja registreerib muudatuse Politsei- ja Piirivalveametis. Uue tööandja juures kehtivad tavapärased töötamise tingimused, sealhulgas palgakriteerium ja vajadusel Töötukassa luba.
Välistöötaja võib edaspidi olla tööta kuni kolm kuud, kui elamisluba on kehtinud alla kahe aasta, ja kuni kuus kuud, kui see on kehtinud vähemalt kaks aastat. Erandina võib töötaolek pikeneda kuni üheksa kuuni. Kui töötaolek kestab üle kolme kuu, tuleb tõendada piisavate rahaliste vahendite olemasolu Eestis elamiseks.
Pikaajalise viisaga Eestis töötavad välismaalased saavad õiguse mitmele sotsiaalkindlustushüvitisele, näiteks vanema-, töövõime- ja pensionihüvitisele, kuid peretoetused neile ei laiene.
Seadusega ajakohastatakse ka välismaalaste töölevõtuga seotud rikkumiste trahvimäärasid – senise 3200 euro asemel võib raskemate rikkumiste eest määrata kuni 100 000 euro suuruse trahvi.
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seadus võimaldab koolidel paindlikumalt värvata alustavaid õpetajaid olukorras, kus kvalifikatsiooninõuetele vastavaid kandidaate ei leidu. See toetab kutseõpetajate järelkasvu ning aitab leevendada õpetajate vananemisest ja tööjõupuudusest tulenevaid riske.
Seadus võimaldab kutseõppeasutusel sõlmida kuni kolmeaastase tähtajalise töölepingu kutseõpetajana tööle asuva inimesega, kes omandab samal ajal õpetaja kvalifikatsiooni ning üldharidusainete õpetajaga, kes läbib kõrghariduse tasemel õpetajakoolitust või omab või omandab magistrikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni. Neile kehtib ka õpetajate töötasu alammäär.
