Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduse täiendamise seadusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, mis käsitleb sanktsioonirikkumisega seotud kuritegude määratlemist ja nende eest mõistetavaid karistusi. Muudatuse järgi käsitletakse liidu piiravate meetmete rikkumist direktiivi kohase rahapesu eelkuriteona. Sellega seoses tehakse Eesti õiguses seadusega kaks muudatust. Edaspidi laienevad teavitaja kaitset käsitlevad sätted ka rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumistest teavitamisele.
Soodustamaks rikkumistest teavitamist, tuleb sisse seada asjakohane kord, mis võimaldab rikkumisest teavitajatel kasutada pädevate asutuste hoiatamiseks konfidentsiaalseid kanaleid ja kaitseks neid survemeetmete eest.
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ning kirikute ja koguduste seaduse muutmise seadusega nihkuvad märtsis vastu võetud põhiseaduse muudatust arvestades valimisringkondade moodustamise tähtajad erandina 2025. aasta kohalike volikogude valimistel hilisemaks. Valimisringkonnad moodustatakse sel aastal erandina hiljemalt 11. augustil ning kohalik volikogu jaotab valimisringkondade vahel mandaadid, lähtudes rahvastikuregistri põhisest valijate arvust 15. juuli seisuga. Tavapäraselt moodustatakse valimisringkonnad hiljemalt 90. päeval enne valimispäeva ning mandaadid jaotatakse 1. juuni seisu arvestades.
Ühtlasi viidi valimisseadus kooskõlla põhiseadusega, sest Riigikogus märtsi lõpus vastu võetud ja juulis jõustuva põhiseaduse muudatuse kohaselt tunnistatakse tänavustel kohalikel valimistel kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja alates ülejärgmistest valimistest ka kodakondsuseta inimeste valimisõigus. Seega saavad oktoobris toimuvatel kohalikel valimistel osaleda Eesti ja ELi kodanikud ning kodakondsuseta elanikud, kes on vähemalt 16-aastased ning kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas, ning pärast tänavusi valimisi jääb valimisõigus vaid Eesti ja ELi kodanikele.
Õigusselguse huvides muutus ka kirikute ja koguduste seadus, mis seni sidus vaimulikuks olemise õiguse hääleõigusega kohalikel valimistel. Uue sõnastuse kohaselt võib vaimulik olla täisealine teovõimeline inimene, kel on seaduslik alus Eestis viibida.
Hädaolukorra seaduse muutmise seaduse järgi peab elutähtsa teenuse osutaja, kelle teenuse toimimiseks hädavajalikud andmed või seadmed asuvad välisriigis, tagama ühenduse vähemalt kahe tehnoloogiliselt erineva elektroonilise side teenuse kaudu, et vähendada katkestuste riski ja kindlustada teenuse järjepidevus. Edaspidi teeb välisriigis asuva elutähtsa teenuse osutaja infosüsteemide üle järelevalvet Riigi Infosüsteemi Ameti asemel teenuse toimepidavust korraldav asutus elutähtsa teenuse osutajate üle tehtava järelevalve raames.
