Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning krediidiasutuste seaduse muutmise seadusega muudetakse õppelaenusüsteem paindlikumaks ja õppelaen tudengitele kättesaadavamaks. Laiendatakse saajate ringi - edaspidi saavad õppelaenu võtta ka doktorandid. Seadusega kaotatakse alates 2026. aasta septembrist õppelaenu taotlemisel käendaja või kinnisvaratagatise nõue, et laenu saaksid taotleda ka need noored, kel seni polnud võimalik sobivat käendajat leida. Õppelaenu intressimäär on muudatuse kohaselt senise kuni kolme protsendi asemel kuni 1,5 protsenti, millele lisandub kuue kuu euribor. Seaduse järgi pikeneb tähtaeg neljakordseks ning maksimaalne tagasimakseaeg kasvab 20-lt 25 aastale.
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seadus annab tervishoiutöötajale õiguse teatud tingimustel endale retseptiravimeid välja kirjutada: kas ägeda mööduva haiguse tavapäraseks raviks või kroonilise seisundi tõttu varem määratud ravi järjepidevuse tagamiseks.
Kalapüügiseaduse muutmise seaduse eesmärk on tagada Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säästlik kasutamine. Peipsi järvel kehtib 2023. aastast alates individuaalkvootide süsteem, et loaomanik saaks ise otsustada, millal kala püüda, kuid puudus võimalus jagada kindlaksmääratud sadamast väljumiste arvu kalurite vahel. Selle muutmiseks antakse Vabariigi Valitsusele volitusnorm püügivahendiga veealale väljumiste arvu määramiseks.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seadusega (vaigistushagi eest kaitsmise direktiivi ülevõtmine) võetakse Eesti õigusruumi üle direktiiv (EL) 2024/1069, milles käsitletakse avalikus elus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste eest ning anda kohtutele ja kostjatele vahendid võidelda kuritarvituslike kohtumenetluste ja ilmselgelt põhjendamatute hagide vastu.
Krediiditeabe jagamise seadus valmistab ette keskse krediiditeaberegistri loomist, mille eesmärk on parandada vastutustundlikku laenamist ja laenuvõtmist. Laenuandjatel peab olema enne uue tarbijakrediidi andmist parem ülevaade inimese olemasolevatest finantskohustustest. Register hakkab koondama teavet inimese kõigi finantskohustuste kohta, olgu see kodu- või tarbimislaen, autoliising, järelmaks või kiirlaen.
Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning spordiseaduse muutmise seadusega korrastatakse kultuuri- ja spordivaldkonnas antavate preemiate ja stipendiumide süsteemi. Kultuuripreemiate osas nähakse seaduses konkreetse arvu asemel ette preemiate piirarv. Edaspidi antakse väljapaistvate loominguliste saavutuste eest kultuuri alal kuni kolm elutööpreemiat ja kuni viis aastapreemiat. Määratavate preemiate arvu ja suuruse üle hakkab otsustama kultuuriminister, mitte enam valitsus. Spordipreemiate liigid ja määramise korra kehtestab muudatuse järgi valitsus ning preemia suuruse valdkonna eest vastutav minister. Riigi kultuuristipendiume saab edaspidi määrata kuni 35-aastastele kõrghariduse omandanud loovisikule. Spordistipendiume edaspidi riik enam ei maksa, nende asemel saab taotleda sporditoetusi Eesti Olümpiakomiteelt.
Kutseõppeasutuse seaduse, noorsootöö seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus võimaldab gümnaasiumisse ja kutsekooli astujatelt küsida kooli- ja erialavaliku eelistusi. Menetluse käigus tehtud muudatustega vabastatakse noortelaagrid käibemaksust ning võimaldatakse kõigi koolijuhtidega sõlmida tähtajatu tööleping.
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse muutmise ning perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eesmärk on korrastada isikuandmete töötlemise ja toetuse haldamise registri regulatsioon.
