Nende seadustega on langetatud põhimõttelisi valikuid, mis on tekitanud ühiskonnas palju vaidlusi. Need valikud puudutavad makse, abielu määratlemist, riigikaitset.
Minu seisukoht on, et demokraatias peabki sellised raskeid valikud langetama parlament. Ja parlamendi enamuse poliitikale annavad järgmistel valimistel hinnangu kodanikud.
Minu ülesanne on kaitsta põhiseadust. Seesama põhiseadus seab piirid ka parlamendile. Kuid meie põhiseaduse tuum on parlamentaarne demokraatia. See tähendab, et parlamendil peab olema lai ruum riigi ees seisvate valikute langetamiseks.
Tunnistan, et minus tekitab suuri kõhklusi nii paljude eelnõude sidumine usaldusküsimusega. Põhiseadus annab valitsusele sellise võimaluse, kuid küsimus on, millal minnakse selle võimaluse kasutamisega liiale.
Kujutlegem äärmuslikku olukorda, kus valitsus seob kõik esitatud eelnõud usaldusküsimusega – selline olukord oleks selgelt vastuolus põhiseadusega, kuna see tähendaks parlamentaarse demokraatia tasalülitamist. Seda ohtu rõhutas hiljuti ka Riigikohus.
Riigikohus rõhutas ka seda, et lubatud obstruktsiooni piirid on seni olnud ebaselged. Just selle ebaselguse tõttu on viimased kuud olnud meie riigielus nii tormilised. Selline õiguslik ebaselgus, mida me kogesime, peab jääma erandlikuks.
Lubatud obstruktsiooni piire ei saa detailides määratleda ei Riigikohus ega Vabariigi President. Need piirid peab täpsemalt määratlema Riigikogu ise, sest muidu sekkuks teised võimuharud liialt parlamendi tegevusse.
Kindlasti ei ole lahendus see, et valitsus kasutab ka tulevikus pidevalt võimalust siduda eelnõusid usaldusküsimusega. Seda ei kavatse ma sallida – seda enam, et nüüd on võimalus võtta juhiseks Riigikohtu seisukoht ja täpsustada selle valguses parlamendiliikmete õigusi.
Olen nõus, et opositsioon saab Riigikogu tööd küll ajutiselt takistada, aga mitte lõputult tõkestada.
Parlamendivähemusele peab ka tulevikus jääma võimalus enamuse tegevust pidurdada ja kontrollida. See võib häirida, aga see võimalus kuulub parlamentaarse demokraatia juurde ja sellega peab valitsus leppima. Eelnõu vastuvõtmist ei saa siduda usaldusküsimusega pelgalt seepärast, et valitsuse arvates on eelnõuga kiire.
