Praegusel turbulentsel ajal on oluline, et meie juured oleksid kindlalt maas. Et meie juured oleksid sügaval. Et nad oleksid hästi hoitud. Et neid juurejätkeid oleks võimalikult palju. Siis ei murra meid mistahes marutuuled. Siis oleme tugevad ja sitked.
Just rahvaluule- ja pärimuseuurijad selle kõigega tegelevadki.
Rahvaluule loob neil aegadel ka kindlustunnet, annab usku ja lootust, et kusagil on kõik veel alles. Aitab mõista, sest omal kombel on kõik juba varem olnud. Et mistahes ajad on üle elatud. Et mistahes aegadel on ikka olnud mure kõrval rõõm ja rõõmu kõrval mure. Traditsioonist ja juurtest leiame tarkust ja tuge.
Hiljuti kõneles ühes kultuurisaates lavastaja Merle Karusoo, kuivõrd oluline on praegu siiasaabunud Ukraina põgenike intervjueerimine – nende mälestuste ja pärimuse kogumine. Sest mõne põlvkonna pärast ei usutaks muidu, et sellised sündmused üleüldse võimalikud olid. Viskan selle mõtte õhku ka täna teile.
Täna tunnustame kolme pärimuse kogujat paljude hulgas.
Imbi-Harietta Eenlo on silmapaistnud oskusega öelda vähemate sõnadega rohkem nii lastemängude, nõukogude aja mälestuste kogumisel kui baltisaksa mõisa eluolu ja koduste putukate uurimisel.
Urve-Mai Männik on vastanud kõigile Eesti Rahvaluule Arhiivi kogumisüleskutsetele ja seda põhjalike vastustega. Tänavune töö tähtpäevadest ja muutuvatest tavadest koroonakriisis on tänuväärne materjal tulevastele põlvedele praegustest aegadest.
Eve Kask ja Saara Mildeberg pakkusid oma Käsmu inimeste ja majade uurimusega unikaalse ja põhjaliku pildi ühe kogukonna elust sõnas ja pildis, mis on õnneks juba ilmunud ka kauni raamatuna.
Head pärimuse kogujad, talletajad ja uurijad. Aitäh, et te ei ole väsinud pühendumast oma erialale ka siis, kui ühiskond seda ehk liig vähe kipub märkama. Või kui märkab, siis mitu põlvkonda pärast teie tehtud tööd. Aga just teie annate Eestile juured ja oma näo. Teie kujundate Eesti vaimu ja vaimsust.
Ma tänan teid kõiki südamest.
