„NATO tugevus seisneb liitlaste ühises tahtes ja valmisolekus üksteist kaitsta. Kokkulepe kaitsekulutuste suurendamiseks annab võimaluse tugevdada ühist kaitset ja tagada, et liitlastel on selleks vajalikud üksused, relvastus ja laskemoon,“ lausus president Madise.
Eesti riigipea tunnustas peasekretär Rutte eestvedamist kaitsekulutuste viie protsendi eesmärgi saavutamisel, Ukraina toetamisel ja liitlaste ühtsuse hoidmisel. Ta kinnitas, et Eesti jätkab kaitsekulutustega vähemalt viie protsendi tasemel SKT-st ning panustab NATO kaitseplaanide elluviimisse.
President Madise tunnustas NATO õhukaitseoperatsiooni, mille raames paiknevad praegu Ämari lennubaasis Türgi hävitajad. Kohtumisel käsitleti ka Läänemere julgeolekut ja NATO tegevust veealuste side- ja elektrikaablite kaitsmisel Baltic Sentry raames. President Madise rõhutas liitlaste koostöö ja ühise tegutsemisvalmiduse olulisust.
„Hinnang Venemaast lähtuvale sõjalisele ohule ei ole muutunud, kuid Venemaa suurem riskivalmidus ja ohtlikumad hübriidrünnakud nõuavad jätkuvat tähelepanu ning usutavat vastust,“ sõnas Eesti riigipea. „Meie julgeolek on ühine. Liitlaste ühtsus, tugev kaitse ja valmisolek tegutseda annavad kindluse, et suudame üheskoos oma inimesi ja riike kaitsta.“
President Madise tänas peasekretär Ruttet järjekindla töö eest Ukraina sõjalise toetamise ja liitlaste panuse koordineerimisel. Ta kinnitas, et pikaajaline toetus Ukrainale on kogu Atlandi-ülese julgeoleku huvides. „Ukraina lahingukogemus ja kaitseinnovatsioon tugevdavad ka liitlaste kaitsevõimet. Eesti peab Ukraina NATO liikmesust kõige kindlamaks julgeolekutagatiseks ja toetab selle saavutamist.“
Fotod: Raigo Pajula/Vabariigi Presidendi Kantselei
