Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse täiendamise seadusega luuakse selge õiguslik alus ohjeldusmeetmete rakendamiseks olukordades, kus patsiendi psüühikahäirest või kehalisest haigusest tulenev seisund muudab ta otsusevõimetuks ja tekitab otsese ohu tema enda või teiste elule ja tervisele. Sellised olukorrad võivad tekkida vältimatu abi, kiirabi, statsionaarse eriarstiabi või statsionaarse õendusabi osutamisel, kui patsiendi käitumine ei võimalda tervishoiuteenust ilma kohese sekkumiseta edasi osutada. Praegu tohib ohjeldusmeetmeid rakendada üksnes tahtest olenematul psühhiaatrilisel ravil, kuid praktikas on vaja sekkuda sageli ka vabatahtlikult ravil olevate patsientide või patsientide puhul, kes viibivad väljaspool psühhiaatriaosakonda, näiteks erakorralises meditsiinis, intensiivravis või kiirabis.
Elektrituruseaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seadusega kehtestatakse alates tänavu 1. jaanuarist elektrienergia suurtarbijatele, kes tarbiva aastas enam kui 1 GWh elektrienergiat, taastuvenergia tasu soodusmäär 75–85 protsenti. Eesti tööstusettevõtete elektrienergia hind Eestis on tuntavalt kõrgem kui lähiriikides ja Euroopas keskmiselt.
Seadusest jäetakse välja elektrienergia salvestamine kui üks piirang intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjaks kvalifitseerumisel ja sellega kaasneva gaasiaktsiisi soodustuse saamisel. Gaasiaktsiisi soodustuse meedet on rakendatud Eestis alates 2019. aastast. Aktsiisisoodustuse saamiseks peab ettevõtja gaasitarbimise intensiivsus olema keskmiselt 13% või rohkem. Soodustust sooviv suurtarbija peab esitama taotluse soodusmäära rakendamiseks.
Samuti laieneb taastuvenergia tasu soodustuse saajate ringi, võimaldades taotleda taastuvenergia tasu vähendamist ka lisategevusala põhjal ning riigiabi kõrval ka vähese tähtsusega abina. Samuti lisati seaduse tulumaksuseaduse muudatused, et vältida ebaõiglast maksustamist tasakaalustamisturgudel osalemisel.
Liiklusseaduse muutmise seadus näeb ette, et Eesti põhimaanteedel saab kasutada senisest pikemaid ja raskemaid autoronge. Praegu tohivad sõita Eesti teedel valdavalt kuni 18,75 meetri pikkused ja 44 tonni rasked autorongid. Edaspidi saab eriloa alusel kasutada kuni 25,25-meetriseid ja 60-tonniseid autoronge. Muudatus aitab vähendada ettevõtete veokulusid, liikluskoormust maanteedel ja transpordi keskkonnamõju.
Pikemad autorongid on seaduse kohaselt lubatud ainult eriloaga ja kindlatel marsruutidel, kus on möödasõiduks hea nähtavus. Peamiselt puudutab see Tallinna-Tartu-Luhamaa, Tallinna-Narva ja Tallinna-Pärnu-Ikla põhimaanteed. Eriloaga nähakse ette täiendavad tehnilised nõuded sõiduki tähistamise, võimsuse, rehvide ja keskkonnanormide osas ning loa andja saab kehtestada ka ajapiiranguid.
Perehüvitiste seaduse muutmise seadusega arvutatakse töötasu alammääras määratud vanemahüvitis ümber mitte 1. jaanuaril, vaid siis, kui alampalk tegelikult muutub. Eesmärk on, et tänavu saaks alammääras määratud vanemahüvitise pered kätte juba maikuu väljamaksena. Samuti näeb seadus ette, et vanemahüvitise määra arvutamise aluseks võetakse eelmise aasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär.
Muudatused aitavad vältida olukordi, kui sotsiaalpartnerite keskorganisatsioonid jõuavad töötasu alammääras kokkuleppele ning valitsuse määrust muudetakse sellest tulenevalt pärast 1. jaanuari.
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse ja alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seadusega jäävad ära 1. maiks kavandatud aktsiisitõusud mootorikütustele, kütteõlidele ning maagaasile ja elektrienergiale. Muudatus aitab ohjeldada inflatsiooni ja toetab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet energiakandjate järsu hinnatõusu olukorras ning leevendada energiakandjate hinnasurvet Eesti tarbijatele ja ettevõtetele.
