Sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadusega muutub ööpäevaringses erihooldusteenuses pakutava iseseisva õendusabi korraldus paindlikumaks ning viiakse selle korraldamine ja rahastamine Sotsiaalkindlustuseameti alt Tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu.
Sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seadusega paraneb psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi kättesaadavust kohalikul tasandil. Kui seni on kohalikel omavalitsustel tulnud vaimse tervise teenuste pakkumiseks taotleda riigilt raha, siis edaspidi on see igal aastal arvestatud omavalitsuste toetusfondi proportsionaalselt elanike arvuga. See võimaldab väiksematel omavalitsustel pakkuda vajalikke vaimse tervise teenuseid.
Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega vähendatakse alates 1. jaanuarist 2026 vanemahüvitise ülempiiri, mis on üle-eelmise aasta kolmekordse keskmise palga asemel kahekordne keskmine palk. Tänavu on ülempiir 4733,53 eurot. Samas ei vähendata enam vanemahüvitist, kui vanem teenib töist tulu. Teiseks suureneb 1. jaanuarist 2025 suureneb ravikindlustatud inimese retsepti omaosaluse alusmäär 2,5 eurolt 3,5 eurole. Kolmandaks tõuseb 1. aprillist 2025 haigla voodipäevatasu 2,5 eurolt 5 eurole. Neljandaks tõuseb 1. aprillist 2025 ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu viielt eurolt 20 eurole. Visiiditasu ei tõuse haavatavamatele inimestele (näiteks pensionärid, lapsed, töötud jt). Kui aga patsient ei tule kohale või ütleb teenuse üles vähem kui 24 tundi enne, võib küsida kahekordset visiiditasu.
Viiendaks kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2026 ülempiir ajutise töövõimetuse hüvitisele. Alates 2026. aastast on ühe päeva ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiri arvutamine sarnane vanemahüvitise arvutamisele – üle-eelmise aasta kahekordse keskmise palga suurus jagatud 30-ga. Tööandjad ja füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE) saavad hüvitise ülempiiri ja saamata jäänud töötasu vahe kompenseerida sotsiaalmaksuvabalt.
Ühtlasi lubatakse seadusega Tervisekassal jaotamata kasumit kasutada senisest suuremas mahus, et katta puudujääki. Samuti kehtestatakse võimalus ravikindlustuseta inimese ravikulu tagasi nõuda. Lisaks pikendatakse alates järgmisest aastast perehüvitiste määramise, puude raskusastme tuvastamise ja riikliku pensioni määramise menetlustähtaegu 30 tööpäevale. Tulumaksuseadust täiendatakse selliselt, et tulumaksuga on maksustatavad nii tööandja ja Tervisekassa makstavad haigushüvitised kui ka FIE arvestuslikud hüvitised.
Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadusega lõpetatakse üksi elava pensionäri toetuse maksmine vanaduspensionäridele, kes saavad ööpäevaringset hooldusteenust ehk üldhooldusteenust, ööpäevaringset erihooldusteenust või kogukonnas elamise teenust. Üksi elava pensionäri toetust makstakse edaspidi vanaduspensioniealisele üksi elavale pensionärile, kelle sissetulek jääb alla toetuse maksmise määra, mis sel aastal on 853 eurot.
Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus tagab kaitsetööstusele Eestis konkurentsivõimelise keskkonna. Muudatused annavad Eestiga sõbralikes suhetes ja kaitsekoostööd tegevate riikide ettevõtjatele võimaluse Eesti kaitsetööstusesse panustada. Seadusega võimaldatakse relvaseaduse alusel nõutava tegevusloata toota sõidukeid, veesõidukeid, õhusõidukeid ja muid tooteid, kui neile ei paigaldata tootmise käigus sõjarelva. Samuti muutub ökonoomsemaks taustakontrolli tegemine relvade ja moona tootmisega tegelevate ettevõtete töötajatele, alltöövõtjatele ja teenuse osutajatele, kes puutuvad kokku relvade ja moona või nendega seotud teabega. Lisaks dekriminaliseeritakse ebaseaduslikus valduses olevate sõjarelvade loovutamine Politsei- ja Piirivalveametile.
