Täna on mul hea meel tänada just teid, kes te ainult ei märka, vaid ka tegutsete vaba, vägivallast vaba, Eesti eest. Teie tegevus on andnud palgejooned ka kogu vägivallaennetusele, sellele, et kogu ühiskond hakkaks vägivalda rohkem märkama ja sellele vastama.
President Kaljulaidi Fond töötab selle nimel, et meie töökohtadel ja töökaaslaste seas märgataks perevägivalda ja reageeritaks sellele. Sest just töökaaslane, veidi oma ja veidi võõras, saab olla see hea tugi, kes aitab astuda esimesed sammud perevägivallale vastu hakkamisel. Muidugi peavad ka meie töökohad olema vabad töökiusust, sest vastasel juhul on perevägivalla vastast tuge töökaaslastele keeruline pakkuda.
Vägivallaennetus on keerukas ja vajab erinevaid lahendusi, sellest keerukusest kõneleb teie kõigi pühendumus ja töö.
Maiju Mumm on olnud Viljandimaal Ohvriabi algusest alates kriiside lahendamise eesliinil, pakkunud tuge nii ohvritele kui esmareageerijatele.
Anna Pivneva Ida-Virumaalt tegeleb muu hulgas ka vägivalla toimepanijatega ning seegi on oluline osa ennetusest, et vägivallamustrid ei korduks ja kogukonna turvalisus kasvaks.
Läänemaa Naiste Tugikeskuse vedajale Leili Mutsole on vägivallaohvrite abistamine olnud vast isegi elutöö ning kutsehariduse töötajana harib seal noori vägivalda ära tundma ja sellest teada andma.
Jana Laht-Ventmann töötab erikonsultandina prokuratuuris, olles prokuröridele abiks alaealiste ja noorte kriminaalasjades ning samal ajal aitab lapsi ja nende vanemaid, et hoida noorte vägivallal kasvamast.
Tänased auhinnad markeerivad ka nüüdisaja muresid. Märkamine on küll viimase kümnendiga kasvanud, kuid ikka veel ei pea veerand ühiskonnast vägivalda probleemiks või pigem ei võta vaevaks seda märgata ja sellele vastata.
Tänavu avalikuks tulnud lood vanemaealiste väärkohtlemisest hoolekandeasutustes on üks kõhedaks tegev märk sellest. Eks omamoodi märk on ka meie avalikus ruumis leviv üleolev või halvustav kõnepruuk, mida ei saa samuti taluda ja tolereerida, sest see kujundab ühiskonna olemust ning lubatavuse piire valusalt palju.
Tulevikku vaatavalt teeb murelikuks, et Eestis on abi vajavate laste arv nelja aastaga kasvanud pea kolmandiku, täpsemalt 28 protsenti: 2020. aastal vajas tuge 3052 last ja 2024. aastal juba 3903 last.
Selle numbri taga on osalt teadlikkuse kasv ja julgus muredest teada anda. Teisalt loovad selle arvu paljud erinevad põhjused, nii vanemate toimetulekuraskused kui erivajadused.
Paljud noorte probleemid on seotud vägivalla ja väärkohtlemisega ning sealt juba üha laienevalt vaimse tervise mured, mis omakorda on seotud survega sotsiaalmeedias ja küberkiusamisega. Need lapsed on haavatavad ning nende mured vajavad tänast märkamist, sest need praegused probleemid loovad ka meie tuleviku muresid.
Head sõbrad!
Teie olete oma pühendumisega aidanud luua paremat ja hirmudest vabamat Eestit.
Ma tänan teid.
