Head arhitektuuriloojad ja sõbrad,
Arhitektuur on ilmselt kõige vanem ja poleemilisem kunstiliik. Üldiselt on arvatud, et mistahes kunstiga hakkas inimene tegelema siis, kui kõik esmavajadused olid rahuldatud. Elupaiga ehitamine ning kujundamine nii seest kui väljast kuulub sinna piirimaile, seega enne laulmisi ja tantsimisi. Aegade algusest on uute rajatiste kohta kohe kõigil oma arvamus, eriti miskipärast just teiste ehitatud hoonete, maastike jm kohta.
Miks see nii on? Sest me puutume nende rajatistega kokku , kas tahame seda või mitte – me elame nende keskel. Me ei saa neid mitte vaadata või kuulata, nagu mõnd helitööd, filmi, maali või teatrilavastust, kui meie igapäevane liikumisteekond läheb neist mööda, läbi või ümber. Või kui satume juhuslikult nende ligi. See näitab, kui oluline on arhitektuur ning millist vastutust peavad selle loojad kandma.
Iga inimese jaoks on elukeskkond ääretult oluline. Üks asi on tema esteetiline ja füüsiline mõju, teine asi, et see mõjutab tugevalt ka meie vaimset ruumi, tervist – kas meil on hea olla. Seda on rõhutavad üha enam ka vaimse tervise spetsialistid.
Ja just seetõttu olete teie, kallid arhitektid, meile määrava tähtsusega nii meie riigi regionaalsete küsimuste, rahva tagasirände, vaimse tervise kui heaolu lahendamisel. Et meil kõigil oleks siin hea olla. Ma väga loodan, et nii ühiskondlikul kui riigi tasandil hakatakse seda mõistma ning teid enam kuulda võtma. Aga teie – ärge väsige tilk-tilga järel kivisse auku uuristamast.
On hea meel, et koostöös teie liitudega sünnib üha enam arhitektuurivõistlusi. See näitab, et teie arvamust usaldatakse, teid vajatakse. Üha enam te nõustate ja koolitate ka tellijaid mõtlema suunas, kuidas nende arendused paigutuvad laiemasse konteksti ning milline on nende laiem mõju.
Ma loodan südamest, et Maa- ja Ruumiamet ükskord tuleb. Ja see ükskord on pigem varem kui hiljem. Meil on vaadata ruumi ja keskkonna küsimustes suurt pilti, et selline mõtlemine ei kukuks nii-öelda toolide vahele. Et tellitaks järjepidevalt uuringuid, et avaliku sektori tellimused oleksid ühiskonnale suunda näitavad ja esindaksid loovat ning kaugele nägevat pilku.
Ka riiklikult oluliste kultuuriobjektide valimisprotsessi praeguse – kohati üsna kummalise – käigu, saate just teie, head arhitektid, pöörata pikale ja elutervele vaatele. Sest see on Eestile oluline. Et Eesti oleks parima elukeskkonnaga paik maailmas.
Ja lõpetuseks tahan vaid öelda: olgu teil ükskõik kui keeruline tellija, kui põikpäised partnerid või kui kipute oma töö olmelis-bürokraatlikku poolde uppuma, siis sellegipoolest – ärge iial unustage, et arhitektuur on ikka ja eelkõige – kunst.
