President Karis märkis, et Eesti on juba tugevdanud piirikontrolli vastuseks kõrgendatud ohule, mida tunnetame pärast Venemaa alustatud agressioonisõda Ukrainas. Riigipea sõnul on üliolulised ka olukorrateadlikkuse tugevdamine piiril, piiritaristu kiire väljaehitamine ning koostöö ja infovahetus naaberriikidega põhjas, lõunas ja läänes.
„Me juba teame, et Venemaa on valmis kasutama rändesurvet Euroopa Liidu ja NATO riikide vastu sarnaselt Valgevene juhitud hübriidrünnakule Poola, Leedu ja Läti vastu,“ kõneles president Karis. „Igapäevaselt on meie ülesanne toime tulla sõjapõgenikega Ukrainast. Need on sageli koduta ja lähedasteta jäänud inimesed, kes vajavad meie abi ja toetust. Samas on meil Schengeni ala liikmena kohustus tagada Schengeni välispiiri pidamine, tõkestada ebaseaduslikke piiriületusi ning teha vahet põgenikel ja kurjategijatel või vastaste eriteenistuste inimestel.“
President Karise sõnul on nende ülesannete pidev ja tõhus täitmine Eesti ja kogu Euroopa julgeolekule äärmiselt tähtsad.
Riigipea sõnul on Eesti piirivalvurid toimekad, professionaalsed ja pühendunud. „Teist sõltub, et Eesti oleks avatud neile, kes tulevad siia legaalselt ning suletud neile, kel pole tulemiseks õigust või on nad ohuks meie julgeolekule,“ ütles riigipea ning tänas piirivalvureid teenistuse eest ja õnnitles Eesti piirivalve 100. aastapäeval.
