„Peaksime kõik endalt küsima, millist tulevikku me tahame. Kas me soovime maailma, kus peale jääb toores jõud ja vägivald ning kus tugevamal on alati õigus? Või soovime elada õitsvas ja rahumeelses maailmas, kus valitseb kord, võidutseb õiglus ning järgitakse üldkehtivaid reegleid ja põhimõtteid? Selle küsimuse peaks endale esitama iga inimene siin saalis, ükskõik kui kaugel asub kellegi kodu Ukraina, Gaza, Sudaani või Kongo Demokraatliku Vabariigi rindejoontest,“ sõnas president Karis.
Riigipea nimetas Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu üheks rängimaks rahvusvahelise õiguse ja ÜRO põhikirja rikkumiseks alates selle vastuvõtmisest 80 aastat tagasi. „Ja kuigi ÜRO peaassamblee on korduvalt pöördunud Venemaa poole üleskutsega lõpetada agressioon ning võtta sihiks rahu saavutamine, jätkab agressor jõhkrat rünnakut Ukraina riigi ja rahva vastu. See jultunud rünnak ÜRO põhikirja printsiipide vastu nõrgestab mitmepoolset maailmakorda, üleilmset rahu ja julgeolekut,“ sõnas president Karis lisades, et Venemaa ründab praegugi Ukraina lasteaedu, koole, haiglaid ja lastekodusid rakettide, droonide, liugpommide, miinide, mürskude ning kuulidega.
Ta lisas, et hoolimata Ameerika Ühendriikide hiljutisest rahupingutusest pole Venemaal ilmselgelt mingit kavatsust relvarahu sõlmida, rääkimata püsivast rahust. „Vastusena hiljutistele rahupüüdlustele on agressor oma terrorit hoopis hoogustanud. Venemaa eesmärgid pole muutunud. Ta soovib endiselt alistada kogu Ukraina ning muuta Euroopa julgeolekukorda, et rahuldada oma neokolonialistlikke ja imperialistlikke ambitsioone,“ sõnas president Karis.
„Üha sagedamini naaberriikide õhuruumi rikkuvad droonid ja raketid on järjekordne eskalatsioon ning otsene meeldetuletus, et Venemaa agressioon ei ohusta mitte ainult Ukrainat, vaid kogu piirkonna julgeolekut. Ainus realistlik viis katkestada sõjategevus ning saavutada õiglane ja püsiv rahu on panna Venemaa veelgi tugevama rahvusvahelise surve alla, et tal ei jääks muud üle, kui sõlmida Ukrainaga rahuleping ja käituda ÜRO Julgeolekunõukogu alalisele liikmele kohaselt,“ rõhutas Vabariigi President.
Kõneldes sõjast Lähis-Idas sõnas president Karis, et rahvusvahelisel õigusel põhinev mitmepoolne maailm on alt vedanud ka palestiinlasi ja iisraellasi. „Sõjategevuse, näljahäda ja haiguste leviku tõttu on elu kaotanud lugematu hulk süütuid tsiviilisikuid, sealhulgas lapsi. Rahvusvahelise humanitaarõiguse kohaselt pidanuks hoolitsetama selle eest, et inimesed ei saa relvastatud konfliktide ajal kannatada. Ometi on Gazas toimuv ületanud igasugused piirid,“ sõnas Vabariigi President.
Ta lisas, et Eesti on toetanud kõiki pingutusi relvarahu saavutamiseks, et lõpetada tapmine ja inimelude hävitamine ning tuua pantvangid koju. „Talumatu humanitaarolukorra leevendamiseks peab Iisrael täielikult järgima rahvusvahelist humanitaarõigust ning täitma võetud kohustusi humanitaarabi kättesaadavuse ja kohaletoimetamise ning humanitaartöötajate turvalisuse tagamisel,“ lausus Eesti riigipea. „Vägivallatsükli täielikuks lõpetamiseks tuleb algatada ulatuslik poliitiline protsess eesmärgiga luua kaks riiki – Iisrael ja Palestiina –, mis elaksid rahus ning turvaliselt üksteise kõrval,“ lisas ta.
ÜRO peab president Karise sõnul olema suuteline täitma oma põhiülesandeid ning vajab selleks laiaulatuslikku reformimist. „Et lahendada praeguseid üleilmseid probleeme, tuleb tugevdada kõiki ÜRO alustalasid – rahu ja julgeolekut, inimõigusi ning säästvat arengut,“ lausus riigipea. Ta kinnitas, et Eesti toetab täielikult peasekretäri püüdlusi ÜRO80 reformiga jõuliselt edasi liikuda, keskendudes eriti julgeolekunõukogule ja veto õiguse kasutamise piiramisele.
President Karis pidas vajalikuks, et maailma liidrid peavad tegema palju rohkem kliimamuutuse süvenemise peatamiseks. Ta rõhutas samuti, et haridus peab olema kõigile kättesaadav ning uusi tehnoloogiaid, sealhulgas tehisaru, tuleb kasutada targalt ja vastutustundlikult.
Vabariigi President lõpetas riigikõne inimõiguste teemaga, märkides, et inimõigused ja põhivabadused on maailmas üha suurema surve all. Eesti kandideerib ÜRO Inimõiguste Nõukogusse aastateks 2026–2028, seades prioriteediks laste õiguste edendamise ja kaitse, digiõiguste tagamise ja digilõhe vähendamise ning meediavabaduse arendamise.
Fotod: Vabariigi Presidendi Kantselei/Raigo Pajula https://flic.kr/s/aHBqjCuXaX
