Riigipea sõnul on teadlased tuvastanud mitmeid viise, mille kaudu on kliimamuutused seotud poliitilise, sotsiaalse ja keskkonna-alase stressiga, mis lisanduvad juba olemasolevatele haavatavustele ja pingetele. „Temperatuuri tõus ja äärmuslikud ilmastikuolud panevad surve alla loodusvarad ja ohustavad elatusallikaid, põhjustades pingeid ja rahvaste rännet. Näiteks vahetas 2020. aastal äärmuslike ilmastikuolude ja kliimamuutuste tõttu oma elukohta koduriigi sees ligi 31 miljonit inimest. Ning taas tabas see rängemalt just haavatavas olukorras inimesi. Hiljuti avaldas Maailmapank hinnangu, mille kohaselt võib n-ö kliimamigrantide koguhulk tõusta aastaks 2050 lausa 216 miljonini,“ lisas president Karis.
Vabariigi Presidendi sõnul näeme konflikte loodusressursside pärast riikide sees ja nende vahel ning inimesi, kes on meeleheitel, sest on jäänud ilma oma elatusallikast, kodust, lähedastest või lootusest paremale tulevikule. „See avab võimalusi illegaalseks kaubanduseks ja loob terroriorganisatsioonide jaoks tingimusi, mis võimaldavad kasutada ära ebastabiilset olukorda ja meeleheitel inimesi. Selle tunnistajaks oleme praegu muu hulgas ka Euroopa piiridel,“ lausus riigipea.
President Karise sõnul usub ta, et kõik mehhanismid, mis aitavad vähendada vaesust, ebavõrdsust ja kohanemisprobleeme kiirete sotsiaalsete, kultuuriliste ja keskkonna-alaste muutustega, aitavad ühtlasi võidelda terrorismi vastu.
ÜRO julgeolekunõukogul on olemas vajalikud tööriistad ja mandaat, et reageerida kliimaga seotud julgeolekuohtudele, lisas riigipea. „On aeg liikuda edasi debattide pidamisest neil teemadel ning tegutseda kliima ja julgeoleku suunal ambitsioonikamalt. Me vajame Julgeolekunõukogu resolutsiooni kliima ja julgeoleku kohta – see on ainus võimalus liikuda meie aruteludega edasi ja midagi muuta,“ lausus riigipea.
Tänase istungi kutsus kokku ÜRO julgeolekunõukogu detsembrikuu eesistuja Niger, seda juhatas Nigeri president Mohamed Bazoum ja seal osales ka ÜRO peasekretär António Guterres.
