„Venemaa ületas suure punase joone, alustades sõda Ukrainas, võtmaks ukrainlastelt iseseisev tulevik. Iga päev jätkab Venemaa rünnakuid Ukraina haiglate, lasteaedade ja kortermajade pihta. Näeme ka sihitud lööke Ukraina energiasüsteemile, kus Venemaa eesmärk on halvata Ukraina elektrivarustus, jättes inimesed külma ja pimedusse. Need kõik on mittesõjalised sihtmärgid ja nende ründamine on sõjakuritegu,“ rõhutas president Karis.
Tema sõnul on ÜRO põhikirja alusmõtete kehtestamine hädavajalik kõigi rahvaste, suurte ja väikeste, turvalise tuleviku kindlustamiseks. „Just seetõttu peame kõik pühenduma Ukraina kui sõjaohvri abistamisele. Poolele teele ei saa siin peatuma jääda. Ilma Ukraina võiduta ei ole Euroopa ega kogu maailm turvalised,“ sõnas president Karis, kinnitades Eesti pühendumust jätkata Ukraina sõjalist, poliitilist ja majanduslikku toetust ning valmisolekut panustada riigi ülesehitusse.
Ukraina taastamine ja ülesehitamine on Eesti riigipea sõnul tähenduslik, kuna inimestel peab olema kuhu kodumaal naasta sõja lõppedes. „Ukrainlastel peab olema lootus uueks alguseks,“ lausus ta ning lisas, et aluse püsivale rahule ja heaolule annab riigi ülesehitamise kõrval Ukraina lõimumine NATO-sse ja Euroopa Liitu.
President Karis rõhutas, et rahvusvaheline koostöö ja koordineerimine on otsustava tähtsusega Ukraina eduka ülesehituse jaoks. Eesti liitus 2024. aasta alguses G7 Ukraina doonoriplatvormiga, millel on oluline roll rahvusvahelise abikoordineerimise tõhustamisel.
Fotod (Raigo Pajula/Vabariigi Presidendi Kantselei): https://flic.kr/s/aHBqjBJX6Z
