President Karise hinnangul saab väikeste riikide vaade Arktika piirkonnast olla tasakaalustavaks jõuks suurvõimudele. “Geograafilises mõttes on Eesti kõige põhjapoolsem riikidest, mis puutuvad kokku Arktikat ümbritsevate nn servariikidega. Nii on loomulik, et juba mitu põlvkonda teadlasi on meil tegelnud Arktikaga seotud keskkonnamuutustega või ka piirkonnaga seotud põlisrahvaste, nende pärandi ja sotsiaalsete oludega. Eesti teadlaste rikkalikud kogemused ja teadmised annavad võimaluse Arktika asjades kaasarääkimiseks,” selgitas riigipea.
President Karis avab ka assamblee raames toimuva Eesti arutelupaneeli, millel tutvustatakse Arktikaga seotud Eesti teadustegevust.
Arktika Assamblee on Arktika probleemidele keskenduv kõrgetasemeline rahvusvaheline konverents, kus osaleb rohkem kui 2000 delegaati. Riigipeade ja valitsusjuhtide kõrval on kaasatud põlisrahvaste esindajad, teadlased ja eksperdid, ettevõtjad ning kodanikuühiskonna esindajad.
President Karis kohtub Reykjavikis ka Islandi presidendi Guðni Jóhannessoniga, et kõnelda olukorrast Ukrainas ja Läänemere regioonis ning Eesti ja Islandi kahepoolsest koostööst. Kanada kindralkuberner Mary Simoniga on kavas arutada Kanada tegevust Balti regiooni julgeoleku tagamisel, olukorda Ukrainas ning kahepoolse koostöö tihendamise võimalusi. Gröönimaa peaministri Múte Bourup Egedega kohtumisel puudutatakse koostööd digiteemadel ja e-valitsemise vallas ning Arktika küsimustes.
Eesti riigipea peab ka Islandi Ülikoolis loengu, milles tutvustab Eesti idufirmade arengukeskkonda ja e-riigi võimalusi.
President Karis naaseb Eestisse reede hilisõhtul.
