„Iga aastaga on meil aina rohkem neid reservväelasi, kes õppustel käivad. Järgmisel aastal loodetavasti juba pea 23 000. Nii ongi õige, sest reservväelane ei ole mitte ainult teoreetiline number kuskil Kaitseväe peastaabi sahtlis, vaid see, kes regulaarselt välja tuleb ja oma sõdurioskusi lihvib,” sõnas president Karis. Ta rõhutas, et reservväelased loovad ühtse meeskonna ja relvavendluse, mis on kriitiline riigi kaitsevõime tugevdamisel.
„On selge, et reservväelased on asendamatu ja usaldusväärne lahingujõud, mis kasvatab meie Kaitseväe ohu korral kiirelt mitmekordseks,“ ütles president Karis, aga tõi esile ka reservväe laiemat kasutegurit Kaitseväe joaks. „Tsiviilelust tulnuna aitavad reservväelased Kaitseväel tihti leida loomingulisi ja seni proovimata lahendusi. Loomingulisus ja ootamatud lahendused riigikaitses aga ongi väikeriigi trump,” lisas ta.
Vabariigi President sõnas, et reservvägi on ka ühenduslüli Kaitseväe ja laiema ühiskonna vahel aidates Eesti inimestel paremini aru saada ja ka ise rohkem kaasa rääkida riigikaitse vajadustest ja võimetest. „Reservvägi annab meie riigikaitsele rahva mandaadi. See näitab, et riigikaitse ei ole ühe või teise valitsuse oma, vaid on meie rahva oma,” lausus riigipea.
President Karis pöördus ka reservväelaste perede poole, rõhutades nende toetuse olulisust: „Palun võtke minu tänu kaasa oma relvavendadele ja -õdedele, keda täna siin ei ole, ning oma peredele ja lähedastele, kelle toetuseta ei tule meist keegi toime,” lisas ta.
