Lugupeetud teenetemärkide kavalerid ja lähedased.
Kolmandat korda tunnen ma kimbatust, kui allkirjastan otsuse riigi teenetemärkide andmise kohta. Põhjus on lihtne: Eestis elab ja töötab kindlasti kümneid tuhandeid inimesi, kes vääriksid oma riigi kõrgeimat tunnustust. Paljudest me kahjuks veel ei tea, sest 1,3 miljonit hajaasustusega maal on suur hulk ja kõiki me paratamatult ei märka.
Seekord saavad iseseisvuspäeva eel teenetemärgi 151 inimest. Naised ja mehed, vanad ja noored, erinevatelt elualadelt ja erineva kogemusega. Üks teid aga ühendab – pühendumus kutsetööle või kogukonnale, Eesti teenimine selle mõiste kõige avaramas ja helgemas tähenduses.
Kui nüüd aga maalähedasemaks tulla, siis te kõik olete argipäeva elamise inimesed. Seda väljendit märkasin Valgetähe III klassi ordeni saanud tekstiilikunstnik kunstnik Anu Raua ühes ütlemises. Viljandimaa rahvas valis ta möödunud aasta kodukandi kõige mõjukamaks inimeseks, mille peale Anu Raud pidas olukorda natuke naljakaks, sest tema on ju argipäeva elamise inimene, mitte mõni avaliku elu tegelane.
Argipäeva elamise inimene… Sellesse väljendisse mahub püsivust, töökust, mõtlikku meelt, mõõdukat jonni, südametunnistust, usaldust, teiste märkamist, hästi ütlemist ja hästi mõtlemist.
Kõike seda, mis teile, lugupeetud teenetemärkide saajad, on omane.
Eesti põhiseaduse järgi toetub meie riik vabadusele, õiglusele ja õigusele, on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Teist igaüks on andnud oma tähelepanuväärse panuse, et Eesti oleks just selline nagu põhiseaduse koostajad sõnastasid. Teie hoiate neid aateid, seda vaimsust, mis teeb Eestist Eesti. Aitäh teile.
Ja suur tänu teie lähedastele, kelle mõistmine, toetus ja abigi muutsid võimalikuks teie saavutused.
Nüüd aga on mul au ja rõõm üle anda Eesti iseseisvuspäeva eel annetatud riigi teenetemärgid.
Tänan.
