President Karis märkis, et 75 aastat tagasi valitsenud olud tingisid vajaduse kehtestada universaalsed põhimõtted ja standardid ning on praegugi suunanäitajaks kogu maailmale. „Paraku ilmestavad praegust aega mitmed sõjad ja konfliktid, mis seavad kahtluse alla inimõiguste universaalsuse ja jagamatud põhimõtte. Põhiväärtuste hülgamine toob kahepalgelisuse, türannia ning üha uued humanitaar- ja keskkonnakriisid,“ rõhutas president Karis sõnavõtus. Ta lisas, et ka mõned igapäevaelu muutused võivad inimõiguseid murendada. „Inimõiguste riivet ei saa põhjendada julgeoleku tagamisega, tehnoloogiasektor ei saa netisuhtluse privaatsust seada tähtsamale kohale kui näiteks laste õiguste kaitse,“ selgitas president Karis.
Riigipea osales ka arutelus, mis käsitles inimõiguste kaitset digitaalses keskkonnas. Ta rõhutas, et internet peab jääma vabaks, avatuks ja turvaliseks ning säilitama oma globaalse ja hajutatud iseloomu ning koostöövõimelisuse. „Igal juhul tuleb hoolikalt jälgida, et digitehnoloogia piiritud võimalused ei seaks löögi alla üksikisiku turvalisust, väärikust ja autonoomiat,“ rõhutas president Karis ja tõi esile tehisaru, blokiahela-tehnoloogia ning kvantarvutite arengust tulenevaid proovikivid. „Tehnoloogia areng ei tähenda vaid tooteid ja teenuseid, uusi tehnoloogilisi lahendusi, vaid see on osa demokraatiast. Saame paralleelselt arendada inimkeskset tehnoloogiat ja inimõigusi tagavat ühiskonda — seda näitab hästi Eesti kogemus,“ rõhutas Eesti riigipea.
